Hotelli Kolm Õde tsiviilasjas jäi hagi rahuldamata

Osaühingu Johnny H.W. (endise nimega Kolm Õde) pankrotihaldur Veli Kraavi esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik Lextali advokaadibüroost kinnitas, et kohtuotsusele esitatakse apellatsioonkaebus.

Luige sõnul on kohtuotsus väga üllatav ja arusaamatu. „Hageja arvates on kohtuotsuses jäetud väga paljud tõendid üldse analüüsimata ja poolte kõikide väidete osas ei ole võetud seisukohti,“ leidis Luik.

Kostjate esindajad olid otsusest loomulikult teisel arvamusel.

Saadud rahast oleks 2009. aastal piisanud nii hotelli ostuks kui ka Sampo panga ees olnud kohustuste täitmiseks. Millegipärast Johannes Wientjes toona pangale võlgu ära ei maksnud ning kui laenu tagasimaksetega tekkisid raskused, leidis ta laenude refinantseerijaks Tallinna Äripanga.

Veiko Kulla firma ostis nõude

Kuid raskused laenu tagasimaksetega jätkusid. Siin sekkus Kulla firma Petramark, kes ostis Äripangalt ühe nõuetest välja ja omandas ka ühe hotelli kinnistu hüpoteekidest. Seejärel algatas Petramark OÜ täitemenetluse Kolm Õde OÜ vastu.

Täitemenetluses toimunud enampakkumisele ilmus aga Johannes Wientjes ühe oma teise ettevõttega Wientjes Consultancy, kes tegi Petramarkist parema pakkumise.

Enampakkumise võitnud firma Wientjes Consultancy kuulus toonaste abikaasade Irina ja Johannes Wientjesi ühisvara hulka. Samal ajal Johannes Wientjes kui Kolm Õde OÜ juhatuse liige vaidlustas aga enampakkumise korraldamise ning võitis selle hagi Harju maakohtus märtsis 2013.

Harju maakohtus leidis, et Kulla firma Petramark OÜ oli omandanud Tallinna Äripangalt realiseeritava hüpoteegi tühise dokumendi alusel. Petramark esitas 15. aprillil 2013 Tallinna ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse.

Lahutus, pankrot ja uus omanik

Kohtuvaidluse ajaks oli täitemenetlus peatatud. Wientjeside abielulahutuse, ühisvara jagamise ning Johannes Wientjesi kui eraisiku pankroti segaduste ajal sai aga 2013. aasta juunis osaühingu Kolm Õde osade omanikuks Kulla firma Petramark.

Kulla kutsus seejärel Johannes Wientjesi osaühingu Kolm Õde juhatusest tagasi ning määras uueks juhatuse liikmeks vandeadvokaadi Tanel Mällase, kes omakorda kutsus Johannes Wientjesi juba esimeses astmes võidetud hagi kohtust tagasi.

Kohtutäiturile esitati 10. juulil 2013 taotlus täitemenetluse lõpuleviimiseks ja hotellikinnistu üleandmiseks Kulla firmale Petramark. Sellele taotlusele oligi lisatud 15. aprilli 2013 kuupäeva kandev "Ostja õiguste loovutamise leping".

Sama aasta oktoobris vahetas hotellikinnistu uuesti omanikku ja praeguseni kuulub see Äripanga tütarettevõttele TBB Liising. Hotelli operaator on Tallinna Äripanga juhatuse liikmete lastele kuuluv 3S Group. Ettevõtte omanikud on Tallinna Äripanga ühe omaniku Andrei Žukovi kaksikutest tütred Anna ja Maria Žukova, endise Tallinna politsei mõrvarühma juhi ja praeguse Tallinna Äripanga juhatuse liikme Sergei Elošvili poeg Roman Elošvili. Äripanga juhatuse liikme Tatjana Levitskaja poeg Aleksei Savinov lahkus omanikeringist 2015.a.

Kolme Õde kirgede tormi keskel

Kogu hotelli Kolm Õde ümber toimuv vaidluste sasipundar on täis emotsioone, erinevaid süüdistusi ja huvitavaid seoseid.

Irina Wientjest esindav jurist Mae Küttik kirjeldas Äripäevale värvikalt, kuidas tema autol on alates septembrikuust juba viiel korral rehvid läbi torgatud, viimati tehti seda vana-aasta õhtul. Ka Irina Wientjese autol on kahel korral rehvidesse augud torgatud. „Ma ei saa kellelegi peale näpuga näidata, aga väga imelikuks kisub see asi juba küll,“ sõnas Küttik.

Eelmise aasta maikuus rääkis Tallinna Äripanga laenuosakonna kunagine juht Oleg Afanasjev tunnistajana kohtus, et hageja on pakkunud talle neljal korral raha, et ta nendega koostööd teeks ja jagaks infot Äripanga vastu. Korra pakkunud raha Lextali büroos advokaat Olavi-Jüri Luik, korra Irina Wientjes isiklikult ning teist korda ühe tuttava kaudu ja neljandal korral Irina Moskva sugulased.

Luik ja Irina Wientjes lükkasid rahapakkumise väited samas tagasi.

Tollasel istungil oli peamiseks küsimuseks, kas endine TBB Liisingu juhatuse liige ning Tallinna Äripanga laenuosakonda juhtinud Afanasjev on hageja esindajatele näidanud ja kirjeldanud e-kirju, mis tõendavat Äripanga plaani hotelli kinnistu ülevõtmiseks ning ühe Veiko Kulla allkirjaga lepingu võltsimist.

Kui tunnistaja Afanasjev kurtis kohtuistungil kehva mälu üle ning enda kinnitusel ei mäletanud, et oleks selliseid e-kirju näidanud, siis ülejäänud kolm tunnistajat kinnitasid toimunut.

Ühine äri Ain Seppikuga

Umbes samal ajal oli Afanasjev koos kunagise tipp-poliitiku Ain Seppikuga asutanud ühise laenufirma OPA Credit OÜ.

Ain Seppiku naise, riigikohtu kohtuniku Malle Seppiku vend Madis Kiisa on Tallinna Äripanga nõukogu liige. Advokaadibüroo Laus & Partnerid vandeadvokaat Kiisa oli üks osaline kirjavahetustes, mida hageja kinnitusel on Afanasjev neile näidanud ja mis kinnitavat Tallinna Äripanga plaani hotelli Kolm Õde kinnistu ülevõtmiseks.

Malle Seppik kuulus aga kolmeliikmelisse riigikohtu tsiviilkolleegiumi, kes hiljuti tühistas hotelli Kolm Õde varasema omanikfirma pankrotimenetluses vandeadvokaat Tanel Mällasele alamates kohtuastmetes määratud kolmepäevase aresti.

Lisaks tsiviilvaidlusele on prokuratuur algatanud kriminaalmenetluse võimaliku dokumendivõltsimise asjas. Samuti on pooleli hotelli endise omanikfirma Johnny H.W. (varem Kolm Õde OÜ) pankrotimenetlus.

Üllatuslik ja arusaamatu kohtuotsus

Hageja Johnny H.W. pankrotihalduri Veli Kraavi esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luige sõnul on kohtuotsuses jäetud väga paljud tõendid analüüsimata.

Järgneb Luige kommentaar:

„Selline otsus oli väga üllatuslik ja arusaamatu. Pärast viimast kohtuistungit ehk 16.10.2017 tegi kohus pooltele kirjaliku kompromissiettepaneku: „Kohus teeb ettepaneku lahendada kohtuvaidlus kokkuleppega, mille kohaselt Tallinna Äripanga AS tasub hagejale rahasumma vahemikus 250 000 – 750 000 eurot.“ Veel hiljem ehk 20.11.2017 tegi kohus hagi tagamise määruse, millega Kolme Õe hotelli kinnistule seati eelmärge. Mis pärast sellist olukorda muutis kohtu seisukohta asjasse, ei ole arusaadav.

Kuigi kohtus kinnitasid neli tunnistajat panga poolt koostatud kirjalikku plaani hotelli ülevõtmiseks, siis üllatuslikult kohus isegi ei analüüsinud antud isikute ütluseid ja vastavat teemat kohtuotsuses välditakse. Samas on see keskse tähtsusega küsimus. Õiguslikult kummaline ja arusaamatu on seisukoht, et võlausaldaja nõue tekib alles jõustunud kohtuotsusega – senise kohtupraktika ja õigusteooria kohaselt tekib võlg siiski kohustuse rikkumisest. Hageja arvates on kohtuotsuses jäetud väga paljud tõendid üldse analüüsimata ja poolte kõikide väidete osas ei ole võetud seisukohti.“

Hageja alusetu väide ei leidnud tõestamist

Petramark OÜ esindajate vandeadvokaatide Kaidar Sultsoni ja Karin Mölderi hinnangul ei leidnud kohtus tõendamist hageja alusetu väide, justkui oleksid kostjad tegutsenud ühiselt eesmärgiga muuta pangale võlgu jäänud võlgnik varatuks.

Järgneb Sultsoni ja Mölderi kommentaar:

„Otsusega sisulise lahenduse saanud kaasus tõstatab teravalt küsimuse, mis saab hagi rahuldamata jätmise korral kostjate menetluskuludest, kui hagejaks on pankrotistunud isiku pankrotihaldur ja vaatamata kostjate korduvatele taotlustele ei kohustatud hagejat andma tagatist kostjate menetluskulude katteks.

Kaasuse põhiküsimuses – kas ja millal on täitemenetluses tehtud tehing tagasivõidetav – asus kohus põhjendatult seisukohale, et kui pank müüb võlgu jäänud võlgniku kinnistu (antud juhul hotelli Kolm Õde kinnistu) enampakkumisel vabalt kujunenud turuhinnaga, ei saa tehing võlausaldajaid kahjustada ning ka hilisemad toimingud ei muuda tehinguid võlausaldajaid kahjustavaks. Vastuseks hageja püüdele saavutada hagi rahuldamist tehingute heade kommete vastasuse või kahju hüvitamise sätete alusel, leidis kohus, et kui tagasivõitmise eeldused on täitmata, ei saa kohus samade kattuvate põhjenduste korral hinnata kostjate toiminguid muudel õiguslikel alustel, sest pankrotiseaduse tagasivõitmise sätted on erinormideks.

Kokkuvõttes ei leidnud kohtus tõendamist hageja alusetu väide, justkui oleksid kostjad tegutsenud ühiselt eesmärgiga muuta pangale võlgu jäänud võlgnik varatuks. Küll jõudis kohus otsuses järeldusele, et alusetu on suurima pankrotivõlausaldaja Wientjes Consultancy OÜ nõue (nõue moodustab ca 80% kõikidest tunnustatud ja jaotusettepanekus kajastatud nõuetest). Kuigi otsus ei ole jõustunud ja sellele saab esitada apellatsioonkaebust, toob suurima pankrotivõlausaldaja nõude alusetuks tunnistamine selgust vastuolulises pankrotiasjas ja avab uusi tahke hotelli Kolm Õde kinnistu endise omaniku pankrotimenetluses.“