Majanduskasv saavutas lae

Kuigi üle 4% kasvab Eesti panga prognoosi kohaselt majandus ka tuleval aastal, siis edaspidi sarnast tempot loota ei ole. Väike tööpuudus, täitmata töökohtade arvu kasv, jõuline palgakasv ning tarbijahindade kasv – kõik viitavad keskpanga hinnangul sellele, et majandustsükkel on jõudnud seisu, kus kasvu veab nõudlus, mitte ettevõtete tootmisvõimekus ja tootlus. „Välisnõudluse kasv on olnud üllatavalt kiire,“ tõdes keskpanga asepresident Ülo Kaasik. Tulevikus hakkab aga keskpanga hinnangul välisnõudlus tasapisi vähenema ning ammendub ka kohalike ettevõtete tootmisvõimsus.

Kõik see tähendab seda, et Eesti kasvupotentsiaal jääb pikemas perspektiivis 3 protsendi lähedale. „Me ei näe põhjust, miks kasv võiks märkimisväärselt kiirem olla,“ tõdes Kaasik.

Palgatõus jätkub

Hea majandusseis, soodne intressikeskkond ning tugev palgasurve on aga motiveerinud ettevõtjad tänavu enam investeerima. „Majanduskasvu mootor saab olema see, et madalama tootlikkusega sektoritest liiguvad inimesed tööle kõrgema tootlikkusega sektoritesse,“ selgitas Kaasik. Just lisandväärtuse suurendamise kaudu saavadki ettevõtjad kõva palgakasvu tingimustes tööotsijaid parema palgaga meelitada, viitas keskpank.

Kuigi tuleval aastal leevendab tulumaksureform pisut palgasurvet, hakkab Eesti Panga hinnangul ülejärgmisel aastal palgakonkurents taas suurenema. „Kiire palgakasv jääb ka kiireks,“ iseloomustas Kaasik. Kuigi viimase kahe aasta 7protsendilist kasvutempot lähiaastail Hanssoni sõnul oodata ei ole, küündib palgakasv tulevail aastal 5–6 protsendi tasemele. „Madalapalgaliste töökohtade täitmine jääb väga keeruliseks,“ möönis Hansson.

Riik soojendab tikuga lõket

Valitsuse plaani tuleval aastal majandusse mahukaid investeeringuid teha keskpank heaks ei kiida. „Kuna majanduse seis on niigi hea ja seda stimuleerib ka euroala keskpankade ühtne rahapoliitika, satub eelarvepoliitika tugi majandusele valele ajale,“ möönis ülevaates Eesti Pank.

Heal ajal võib riigi täiendav investeerimine majanduse tsüklilisust võimendada, tõstes küll praegu laineharja kõrgemale, kuid ühtlasi kehvemate aegade tulekul tähendada suuremat kukkumist, tõdes Hansson. „Meie praeguste hinnangute järgi võib struktuurne puudujääk jõuda 2020. aastaks 1 protsendi juurde, ületades seaduses ettenähtud 0,5 protsenti,“ hoiatas ta, viidates eurotoetuste märgatavale vähenemisele tulevatel aastatel. Kuna maksubaaside tsükliline kõrgseis on selleks ajaks möödas, võib struktuursest puudujäägist välja rabelemine osutuda uue aastakümne algul raskeks, viitas keskpank. „Praegu pole õige aeg majandust stimuleerida. Paari kuu pärast hakatakse ette valmistama 2019. aasta eelarvet. Meie näeme, et see peaks olema nominaalses ülejäägis ja struktuurselt vähemalt tasakaalus,“ sõnas Hansson.