Hea uudis eksportivale Eestile

Samal ajal rühivad endise hooga edasi eurotsooni suurim majandus Saksamaa ja jätkunud on ka Hispaania majanduse kiire kasv. 2017. aasta erakordsust iseloomustab fakt, et kõigi kolme kvartali vältel on suutnud positiivset majanduskasvunumbrit näidata isegi Euroopa punane latern Kreeka. Kuigi idapoolsemate euroriikide majandused moodustavad kogu euroala SKPst kõigest 2%, on väikese panuse andnud siiski ka see, et Eestiga sarnases suurusjärgus majanduskasvu on suutnud näidata sisuliselt kogu euroala idapoolsem blokk.

Eksporti rohkem näha

Kui eelmisel aastal kergitas euroala majanduskasvu majapidamiste kasvanud julgus tarbida, siis tänavu on sellele lisandunud eksport. 2017. aasta esimeses pooles eksportisid euroala riigid kaupu ja teenuseid püsihindades mõõdetuna 4,5% võrra enam kui aasta tagasi. Protsentuaalselt oli ekspordikasv kiireim euroala väikeriikides Leedus, Sloveenias, Soomes, kuid suurimat mõju omas mõistagi suurriikide väliskaubanduse elavnemine. Itaalia ja Hispaania suutsid 2017. aasta 9 kuu jooksul oma kaupade ja teenuste müüki välisriikidesse suurendada 5% jagu, Saksamaa veidi üle 4%.

Ekspordi hea kasv on seda üllatavam, et euro on tänavu teiste valuutade suhtes märkimisväärselt kallinenud. Näiteks võrdluses USA dollariga on euro kurss tõusnud aastataguselt 1,05 dollarilt euro eest pea 1,2 dollarile. Ehk veidi idealistlik selgitus sellele on, et eurotsooni eksport ongi pisut vähem hinnatundlik, sest suhteliselt kõrged tööjõukulud tingivad olukorra, kus konkureerida tulebki kvaliteedi, disaini ja teiste sarnaste omaduste, mitte hinnaga.

Üks põhjustest, miks euroala riigid on suutnud eksporti suurendada, peitub siiski ka paranenud konkurentsivõimes. Tööjõu ühikulu, mis mõõdab loodud lisandväärtuse ja palgakulude suhet on viimastel aastatel järjepidevalt alanenud. 2010. aastaga võrreldes on euroala riikide keskmine tööjõu ühikulu kahanenud pea 15%, seda eriti tänu Hispaaniale. Kuigi olukord riikide tööturgudel on jõudsalt paranenud, püsib palgakasv jätkuvalt väga madal. Tänavu on keskmise palga kasv olnud „rekordiliselt kiire“ Saksamaal – 2,5%, samas kui endiselt kõrge töötusega kimpus olevas Itaalias ja Hispaanias on see olnud nullilähedane.

2 miljonit töötajat juures

Kuigi majapidamiste tarbimine suurenes jõudsalt ka eelmisel aastal, on kasv jätkunud. Esimesel poolaastal suurenes eratarbimine euroalal 1,6%. Kolmanda kvartali kohta pole täpsed numbrid euroalal veel kokku löödud, kuid tublisti üle 2% kasv Saksamaal ja ka Hispaanias on oodata head tulemust.

Inimeste valmidus lihtsamini rahakotiraudu avada toetub kiirel töötuse vähenemisel. Oktoobris oli euroala töötus langenud 8,8%ni, mis on näitaja madalaim tase alates 2009. aasta jaanuarist ja 3% võrra madalam kriisi harjast. Parimatel päevadel on euroala töötus piirdunud ka 7,3%ga, seega alanemisruumi veel jagub.