Ikka veel ilma juhita RKASil majanduslik õitseng

RKAS grupi konsolideeritud müügitulu oli 30. septembri seisuga 77,1 miljonit eurot, mis on ligi 29 protsenti suurem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Mittevajalikku kinnisvara müüdi sel aastal ligi 3,8 miljoni euro eest rohkem kui eelmise aasta samal ajal. Suurima osa sellest moodustas sotsiaalministeeriumi endise büroohoone müük Gonsiori tänaval.

Üüritulu kasvu mõjutavad sel aastal valminud uusarendused (Eesti Rahva Muuseumi hoone  ja terviseameti uus hoone).

Kinnisvaraarendusse investeeriti ligikaudu 53,6 miljonit eurot ehk 47 protsenti enam, kui 2016. aasta samal perioodil. Suurimateks investeeringuteks olid uue Tallinna vangla ehitus hinnaga 33,2 miljonit eurot ning uue Tallinna kohtumaja ehitus, mille hinnaks on 9,9 miljonit eurot.

RKAS märgib, et kinnisvarainvesteeringute kasvule aitas kaasa kevadine edukas 48,5 miljoni euro suurune võlakirjaemissioon, millest rahastatakse riigile olulisi kinnisvarainvesteeringuid.

RKASi ärikasum oli aasta esimesel üheksal kuul ligi 12,7 miljonit eurot ning puhaskasum 11,1 miljonit eurot.

Kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev RKAS loodi 2001. aastal, ettevõte kuulub Eesti riigile ning selle aktsiakapital on 218 miljonit eurot. RKASi gruppi kuulub OÜ Hooldus Pluss, kes hoiab kinnisvara korras spetsiifilistel objektidel, näiteks vanglates.

RKASi nõukogu esimees on Sulev Luiga, nõukogusse kuuluvad Marek Pohla, Tõnu Toompark, Kaie Karniol ja Marianne Paas. Nõukogu volitused kehtivad 12. juunini 2020. RKASi juhatuse senine esimees Urmas Somelar astus juunis ametist tagasi seoses kohatute väljaütlemistega haridusminister Mailis Repsi aadressil ettevõtte koosolekul.

Septembris väljakuulutatud juhatuse esimehe leidmise konkursile esitas kandidatuuri 32 inimest, kellele lisandub teist samapalju sihtotsingu käigus leitud kandidaati - nii et uut juhti asuti valima 64 inimese seast. Seni pole uut juhatuse esimeest ametisse nimetatud.