- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rikaste TOPi ainus arst: soomlasi enam hinnaga ei löö
Kuigi Soomes on laserprotseduuri hind 3600–4000 eurot ja meil siin 2000, siis see ei ole nii, et ma teen siin ukse lahti ja Tallink aina toob inimesi.
Haavel oletab naljatlemisi, et kui ta selle ajakirjaga koju läheb ja naisele ette näitab, küsib see ilmselt, et aga kus raha on, kirjutas ajaleht Meditsiiniuudised.
Äripäev ei uuri 500 Eesti rikkamast inimesest edetabelit koostades mitte seda, mis summa kellelgi pangakontol on, vaid võtab jõukuse hindamisel aluseks ettevõtjale kuuluvate firmade väärtuse. Haavel usub, et ettevõtjatest arste, kelle varade väärtus on võrdväärne tema omaga, on Eestis veel, kuid ilmselt ei ole nad Äripäeva kasutatava metoodikaga lihtsalt esile tulnud.
Ta tõdeb, et ettevõtlus ei sobi kõigile. “Mis tahes riigis on ikkagi vaid mingi protsent inimesi, kes on nõus minema läbi selle kadalipu. Paljud arstid saavad mugavalt sissetuleku haiglas töötades ja on sellega täiesti rahul. Milleks veel oma ettevõte, kus ei ole sellist turvalisust, et saad iga kuu kindla summa raha?” arutleb Haavel.
Tegi endale turul ruumi
Ants Haavel
Sündinud 22.01.1970.
Lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1995. aastal.
Läbinud oftalmoloogia residentuuri Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliinikus aastatel 2001–2004.
Täiendanud end arvukatel kongressidel Euraasias ja Ameerikas. Praktilisi kogemusi on ta omandanud erialakursustelt Eestis, Soomes, Rootsis, Prantsusmaal, Saksamaal, Indias, Itaalias, Venemaal, Hiinas ja Singapuris.
Nägemist korrigeerivaid laserprotseduure tegeva KSA Silmakeskuse OÜ asutaja ja omanik.
Kui ta ise 14 aastat tagasi oma ettevõttega alustas, oli Eestis kaks silmadele laserlõikusi tegevat keskust juba olemas ja nende omanikud soovitasid Haavelil sügavalt järele mõelda, enne kui ta suuri investeeringuid tegema hakkab. “Nemad olid arvutanud, et kui vaadata Eesti rahvaarvu ja silmalaserite võimsust, siis siia mahubki vaid 1–2 laserit. Aga meie olime kolmandad ja siis tuli veel neljas ka,” meenutab Haavel.
Praegu on kõik neli ettevõtet endiselt elus ja tegutsevad sõbralikult Tallinna kesklinnas mõne kilomeetri raadiuses. Igaühel on mõnevõrra erinev tegevusala ja nii saadakse ka Eesti väikese elanike arvu juures edukalt hakkama.
Tõsi, klientide leidmiseks tuleb pidevalt n-ö pildil olla. Et tervishoiuteenuste reklaamimine on Eestis keelatud, tuleb leida muid võimalusi. “Meil ei ole nii nagu haiguste ravis: kui kõht valutab, siis ma lähen ise arsti juurde. Meie tegeleme prillide eest ära võtmisega ja sellega on inimestel aega küllalt. Paljud meie kliendid mõtlevad aastaid, et selle võiks ühel päeval ära teha,” selgitab Haavel.
Teadlik patsient
Arvatakse, et tänapäeva inimesed ei viitsi lugeda, aga Haaveli kogemus näitab muud - inimesed on väga täpselt toimuma hakkavaga kursis. "Näiteks kui ma enne operatsiooni räägin mõne patsiendiga, et laser kontrollib teie silma liikumist 1000 korda sekundis, siis paljud parandavad mind ja ütlevad, et 1050,” muigab Haavel.
Eesti inimeste kõrval on püütud leida kliente ka naaberriikidest, kuid see ei ole läinud nii libedalt kui loodetud. “Algne idee oli, et lööme hinnaga, aga mõne aastaga sai selgeks, et hind ei ole üldse määrav. Kuigi Soomes on laserprotseduuri hind 3600–4000 eurot ja meil siin 2000, siis see ei ole nii, et ma teen siin ukse lahti ja Tallink aina toob inimesi,” tõdeb Haavel.
Nimelt on Soomes ja Rootsis loodud nii mitmeid võimalusi tervishoiuteenustele kulutatud raha tagasi saada, kas läbi kohaliku haigekassa või tööandja kaudu, et kokkuvõttes ei ole Eestist teenuse ostmine nende riikide kodanikele sugugi odavam. KSA Silmakeskusel on küll siiani esindus Helsingis ja sealtkaudu tuleb umbes 30% patsientidest, kuid valdavalt on need Soomes elavad eestlased.
Hetkel kuum
Järgib trende
Silmakliiniku n-ö peakontor on Tallinnas. Siin asub üks ettevõtte suurimaid varasid, ligi 700 000 eurot maksev silmalaser, ning töötab kliiniku ainus arst Ants Haavel. Haavel tõdeb, et eraettevõtja elu tähendab seda, et isegi kui ta ei ole kliinikus koha peal, tuleb tal olla kättesaadav 24/7.
Kliiniku igapäevase juhtimise on ta siiski üle andnud teistele ja jätnud sellega endale rohkem aega arendustööks. “Minu ülesanne on hoida ennast vormis, lugeda, suhelda kolleegidega, vaadata, kuhu trendid liiguvad, vaadata, kus on meil veel võimalusi ja siis need ideed oma kolleegidele maha müüa,” selgitab Haavel.
Arstiteaduse viimaste uudistega on tänapäeval lihtne kursis olla: päevas tuleb kümneid e-maile artiklitest ja seminaridest, saab näha, kuidas operatsioone tehakse, jooksevad ettekanded. Haavel tõdeb, et kolleegidelt õppimas käiakse ikka välismaal, kus teine tohter ei tunne muret, kui sa tema hea idee ka enda kasuks tööle paned.
#kommentaar#
"Olen venna üle uhke"
Ants on olnud eluaeg otsiva loomuga, rahutu, tahab kogu aeg midagi muuta. Kuna ta on minust noorem, siis ma tunnetan, et tema on meil see progressiivsem - nagu noored ikka kipuvad olema. Näiteks on meil mõlemal erakliinik, kuid Hanvaril on kindlasti KSAst palju šnitti võtta, kuigi Hanvar on üks vanemaid erakliinikuid Eestis.
Mulle kui vennale meeldib, et Ants on osavõtlik ja tähelepanelik. Ma pole kunagi kuulnud, et ta kedagi taga räägiks või kiruks. Alati positiivne, mistõttu on temaga ikka tore kokku saada. Ta on oma mõtetes muust arengust sammuke ees. Näiteks hakkas ta arstina kohe kasutama laseroperatsioonides uuema põlvkonna aparaate. Olen uhke, et mul selline vend on.
"Minu eetilised arusaamad on Haaveli omadega tugevas nihkes"
Pait Teesalu, konkurent, ReFocus Silmakeskus OÜ juhatuse liige
Ants Haavel on suurepärane suhtleja ja turundaja, kellelt kõigil konkurentidel on kahtlemata palju õppida. Pean paraku tunnistama, et minu eetilised arusaamad on tema omadega tugevas nihkes. Näiteks hiljutises ÄP turundusloos räägib ta, et FLOW puhul on tegemist lõikevaba tehnoloogiaga ja see polegi tegelikult operatsioon, vaid pigem kosmeetilise iseloomuga protseduur.
Selge, et turunduslikult on kasulik patsientide hirme maandada, aga väita, et lõikevaba on laserprotseduur, kus sarvkesta haavale asetatakse kuni 5 päevaks kontaktlääts, on pehmelt öeldes hämamine.
ReFocus Silmakeskuse juhatuse liige
Selge, et turunduslikult on kasulik patsientide hirme maandada, aga väita, et lõikevaba on laserprotseduur, kus sarvkesta haavale asetatakse kuni 5 päevaks kontaktlääts, on pehmelt öeldes hämamine. Pinnalihvimine, mis mujal maailmas on tuntud kui transepiteliaalne PRK, on hea meetod, aga kahtlemata mitte kõige uuem ja mitte parim kõigile.
Imetlust äratab ka tema oskus näidata oma nõrkusi tugevusena. Näiteks reklaamib KSA Silmakeskus end Eestis ainukese spetsialiseeritud silmakliinikuna, mis keskendub ainult lühinägelikkuse (miinusprillid) korrigeerimisele. Tõde on paraku selles, et dr. Haavel ei oska teha operatsioone, millega ka plussprilli vajajad ja vanemad inimesed saaksid prillidest vabaks.
Ants Haaveli vastukommentaar: teeme vähe, aga hästi
Me kasutame oma Flow protseduuris Schwind Eye Techi tehnoloogiat SmartSurfACE ja see on lõikevaba, erinevalt tehnoloogiast mida vatem kasutasime. Palun vaadake Schwindi ametlikku video SmartSurface kohta, mille leiate ka nende kodulehelt. Oleme Schwindi tehnoloogia üle väga uhked, see on niivõrd täpne ja delikaatne silmadele, kasutame seda aastast 2010 ning seda tehnoloogiat on uuendatud tootja poolt igal aastal.
Pluss-refraktsiooni operatsioonidega KSA tõesti ei tegele ja ka seda me ütleme välja oma kodulehel, seega oleme tõesti kitsalt lühinägelikkuse (miinusprillide ja kontaktläätsedest vabastamisele) korrigeerimisele orienteeritud silmakeskus.
Me ei tee oma kliinikus väga paljusid operatsioone, mida nägemise või silmadega oleks võimalik teha ja selles suhtes olen 100% väga austatud dr. Pait Teesaluga nõus, et mida me ei tee, selles pole me ka kindlasti vilunud.
Milles KSA aga väga hea on, ongi lühinägelikkuse korrigeerimine, väga heal tasemel nägemisuuringud, suurepärane klienditeenindus, parim hoolitsus oma klientide eest ja väga head nõuanded, kuidas oma nägemist ja silmi hoida, et tulevikus ei peaks lapsed ega täiskasvanud silmaoperatsioonidele tulema. Teeme vähe, aga proovime teha hästi.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele