• OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,21%7 707,98
  • DOW 300,22%53 463,05
  • Nasdaq 0,16%26 331,09
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,05
  • OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,21%7 707,98
  • DOW 300,22%53 463,05
  • Nasdaq 0,16%26 331,09
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,05
Tööstustoodangu kasv on aasta teises pooles pidurdunud. Soodne majanduskonjunktuur eksporditurgudel ja uute tellimuste kasv tõotavad tööstusettevõtetele siiski edu ka edaspidi, prognoosib SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ja lisab, et pikemas plaanis vajab Eesti tööstus aga paljuräägitud „struktuurseid muutusi“.
Tööstustoodangu kasv peatus aasta teises pooles.
  • Tööstustoodangu kasv peatus aasta teises pooles.
  • Foto: PantherMedia/Scanpix
Teisipäeval avaldatud kolmanda kvartali tööstustoodangu andmed näitavad, et senine kasvutempo on mõnevõrra raugenud. Kui esimeses ja teises kvartalis suurenes tööstustoodang püsihindades mõõdetuna vastavalt 13% ja 10%, siis kolmandas kvartalis piirdus kasv 3%ga.
Peamine põhjus, miks kasvutempo aeglustus, peitub kahanenud elektritootmises. Kui esimesel poolaastal suurenes elektrienergia toodang pea neljandiku võrra, siis kolmandas kvartalis vähenes tootmismaht 2016. aasta sama ajaga võrreldes 10%. Elektritootmist piiras ebasoodne hinnakonkurents, mis kahandas eksporti ja suurendas elektrienergia importi.
Töötleva tööstuse poolelt andis kolmandas kvartalis, nagu tegelikult ka terve varasema aasta vältel, suurima negatiivse panuse elektroonikatööstuse toodangu langus. Kuigi elektroonikatootjaid leidub Eestis mitmeid, domineerib siiski üks suurtootja. Ettevõtte kehvad äritulemused ja reorganiseerimisprotsess on 9 kuu jooksul vähendanud elektroonikatööstuse tootmismahtu keskeltläbi 10% võrra.
Suurtest tööstusharudest on tänavu häid tulemusi suutnud näidata ka metalltoodete tootmine. Kui varem on tööstusharu kasvu pidurdanud peamise kliendi – nafta- ja toorainetööstuse – raskused, siis tänavu on tootmismahud taas kiirel tõusuteel. Kolmanda kvartali kasv jäi tänavustest küll kõige tagasihoidlikumaks, kui tootmismaht suurenes 8% võrra. Näiteks esimeses kvartalis toodeti metalltooteid lausa 18% enam kui 2016. aasta alguses.
Perspektiivis oleks mõistagi hea, kui metallitööstus suudaks sõltuvust naftatööstuse tellimustest vähendada, kuna toorainehinnad ja sellest tulenev klientide investeerimisvalmidus jäävad paraku volatiilseteks ka edaspidi.
Suurematest tegevusaladest on kindlasti märkimisväärne toiduainetööstuse tootmismahtude tubli kasv. Toiduainetööstuse toodang on püsihindades mõõdetuna kasvanud nii kolmandas kvartalis kui 9 kuu keskmisena 5%. Kiire toiduainehindade tõusu tõttu küündib müügitulu kasv isegi 8%ni. Lisaks kodumaisele nõudlusele on toiduaine­tööstuse tulemusi aidanud tänavu parandada suurem eksport teistesse Balti riikidesse.
Pisematest sektoritest, kes on aidanud tööstustoodangut paisutada, väärib kindlasti märkimist jõudsalt mahtu kasvatanud ehitusmaterjalitööstus ning ka haagiste tootmine.
Sektor vajab „struktuurseid muutusi“
Tööstuse lähitulevik tundub siiski optimistlik. Uute tellimuste indeks tõusis kolmandas kvartalis 6% võrra ja peamiste sihtturgude importnõudlus suureneb pea kõigi prognooside kohaselt tempokalt.
Pikemas plaanis vajab tööstussektor aga kiiremat arengut. Eesti ettevõtete tootlikkus jääb endiselt rikkamast Euroopast kaugele maha. Samas ei ole viimased aastad toonud tööstussektoris kaasa märkimisväärseid „struktuurseid muutusi“ – ettevõtted toodavad valdavalt sama kaupa ja liikumine väärtusahelas on olnud kasin. Enamuse eeskujuks toodavate tööstusettevõtete puhul saame parimal juhul rääkida kesktehnoloogilistest tootmisharudest, kus meie edule on kaasa aidanud madal kulubaas ja rikaste sihtturgude lähedus.
Erinevatel põhjustel on disaini ja inseneritöö osakaal Eesti tööstusettevõtetes jäänud jõukamatest riikidest napimaks ning peamiselt oleme keskendunud tootmistegevusele. Viimast paraku tänapäevane majandussüsteem kuigivõrd aga ei väärtusta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.08.26, 12:02
Telia Digital Hubi peaesineja on Šveitsi ärimudelite innovaator Alexander Osterwalder
Business Model Canvas on üks maailma tuntumaid äristrateegia tööriistu. See on üheksa kastiga raamistik, mida on kasutanud nii idufirmad, ülikoolid kui ka suurkorporatsioonid. Selle looja Alexander Osterwalder astub 5. novembril üles Telia Digital Hubil.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele