• OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,29%7 714,38
  • DOW 300,25%53 474,6
  • Nasdaq 0,26%26 359
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,06
  • OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,29%7 714,38
  • DOW 300,25%53 474,6
  • Nasdaq 0,26%26 359
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,06
Kuigi täielikult automatiseeritud sõidukeid ei ole lähiaastatel meie teedele veel oodata, peaks juba praegu seaduse loomisega alustama, et läbi vaielda nõuded, vastutus ja isegi see, kas isesõitva auto juhil peaks olema eraldi juhiluba.
Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Marten Kaevats.
  • Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Marten Kaevats.
  • Foto: Andras Kralla
Sellisele seisukohale jõudis riigikantselei tellitud isejuhtivate sõidukite õigusanalüüsi lõppraport. Riigikantselei ja advokaadibüroo Triniti eksperdid juhivad raportis tähelepanu asjaolule, et näiteks Tesla on juba müügile toonud sõidukid, mis on varustatud osaliselt autonoomset režiimi võimaldavate juhiabi süsteemidega, kuid kehtiv õigus jätab need juhid kaitseta – nad vastutavad juhtimise eest ise olenemata sellest, kas tehnoloogiline kontroll juhtimise ajal ka nende käes oli.
Vastutuse jagamise küsimus
„Niinimetatud teise astme automatiseeritusega sõidukeid (SAE2) juba kasutatakse ja riik peaks vastutust õiglasemalt jagama. Me võime küll öelda, et juht sõitis, aga tegelikult ju ei sõitnud,“ rääkisid Triniti advokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild.
Seadustega loodetakse selleks ajaks valmis saada. Nii tuleb juba uue aasta algul kokku tehisintellekti ja algoritmide seadusandluse ekspertrühm, mille eesmärgiks on aasta jooksul see algoritmi vastutus selgeks rääkida ning loodetavasti 2019. märtsis uuele riigikogule ka seaduseelnõu edastada.
„Sellisel juhul oleksime ka graafikus, et meelitada suuri autotootjaid Eestisse, kel jõuab kätte aeg väljatöötatud andureid ja algoritme oma sõidukitel massiliselt testima hakata ja nii öelda miile koguma,“ rääkis Kaevats. „Testimise aeg osutub väga oluliseks ja siin tahab ka Eesti rongi peale saada ning siia kutsuda suuremaid tootjaid. Mitte enam üksikuid sõidukeid testima, vaid juba 20, 50 või 100 kaupa neid korraga proovile panna,“ lisas ta.
Ka Triniti eksperdid möönavad, et katsetamiskohaks osutumisel oleks Eestile hea laiem mõju, kuid see ei saa olla eesmärk iseeneses. „Ühelt poolt oleks muidugi hea, kui sõidukeid proovitakse Eestis ja siinsetes oludes, mis kindlasti on keerulisemad kui soojas Hispaanias. Ka Saksamaal ja Soomel on väga suur huvi katsetamisel osaleda. Aga riigi ülesanne on tagada ohutus oma teedel ja seda soovitatavalt viisil, et see ei takistaks uute tehnoloogiate maaletulekut,“ ütles Pild.
Põhiline on paindlikkus
Konkreetselt soovitab raport autode puhul ümber vaadata kolm punkti: luua üldisem alus isejuhtivate sõidukite testimiseks, valmis kirjutada nõuded, mida esitatakse tootjale enne sõidukite kasutusse lubamist, ning tagada parem järelevalve raamistik.
„Praegu võetakse iga testimise korral vastu eraldi otsus, et jah, lubada, kuid riik peaks võtma hoopis vastutuse, et ollakse paindlik, võimelised kõik katsetused vastu võtma ja hoopis jätma endale kontrolli üksikjuhtudel testimist keelata,“ selgitas Turk, „rohkem peaks olema tehnoloogianeutraalsust, mis ei jääks nii kiiresti ajale jalgu. Näiteks nn pakirobotite puhul kirjutati eraldi välja, et robotliikur on ratastel või veermikul ning maapinnaga kontaktis, aga juba praegu võib näha, kuidas kaupa lennutatakse üle järve hoopis droonil või tekivad varsti hõljuvad pakirobotid.“
Seadustel, mis nädalaga vananevad ei ole tema sõnul suurt mõtet ja üldse peaks kasutama võimalikult palju olemasolevaid seadusi ning rõhuma rakendusaktidele ja määrustele. Tarbijaõiguste koha pealt võiks vaadata näiteks finantsregulatsiooni, mis küll on oma suurte miinustega, kuid seab teenusepakkujale teatavad kohustused tagamaks kasutajate õigused. Pank peab selgitama laenuvõtmise üksikasju, samamoodi peaks suurema autonoomsusega autot müüv osapool tagama näiteks ostja teavituse praegusest oluliselt suuremas mahus.
Kolmanda kategooria sõiduki juhtimiseks oleks täiesti mõeldav ka eraldi juhiluba või viia nende eripärade tutvustamine sisse tavalisse autokooli õppesse. „Minul tarbijana peab olema ikkagi põhjalik ülevaade minu kohustustest näiteks esimesel võimalusel tarkvarauuendus ära teha, sest vastasel juhul on hiljem õnnetus juba minu enda süü,“ lisas Turk.
Isejuhtivad sõidukid jagatakse rahvusvahelise standardi järgi viide kategooriasse, mis kirjeldavad, kui suur osa automaatikal juhtimise juures on. Praegu võib leida peamiselt esimese kahe kategooria – juhti abistava ja osaliselt automatiseeritud kiirendamise, pidurdamise, roolimisega sõidukite – esindajaid. Kõrgema ja täieliku automatsiooniga sõidukeid (4. ja 5. tase) praegu ei ole ja paari lähema aasta jooksul ei tule ka, kuid näiteks Tesla võiks parematel hetkedel mahtuda juba SAE3 „tingimuslik automatsioon“ alla.
Pilootprojekt õnnetusandmete masskogumiseks
Isegi kui isejuhtivaid sõidukeid veel tänavatele eriti jõudnud ei ole, on hulgaliselt andmeid koguvaid ja kasutavaid sõidukeid, millel on niinimetatud must kast - pea 60 000.
Andmete terviklikkuse kontroll on üha tähtsam teema, samuti andmete kogumine. Seepärast on riigikantseleil kavas pilootprojekt, mis koguks autoõnnetuse järel kokku selles osalenud sõidukite kogutud andmed, kontrolliks nende õigsust ning suudaks ehk juba poole tunniga kokku panna piisava andmekogu, mille abil hinnata õnnetuse põhjuseid ning edastada operatiivselt infot ka näiteks päästetöötajatele ja politseile.
Laias laastus tuleks kokku koguda andmed 3 minutit enne ja 30 sekundit pärast õnnetust. Tegemist on kontseptuaalse projektiga, sooviga tõestada sellise meetodi kasutavatus ja rakendavatus.
Töötavat pilooti loodetakse riigikantselei strateegiabüroo nõuniku Marten Kaevatsi sõnul testima hakata juba tuleval aastal ning sinna soovitakse kutsuda osalema mõni suurem autotootja. Eraldi tähelepanu pööratakse just andmeterviklikkusele, sest sellist rakendust võiks juba laiendada näiteks niinimetatud asjade internetile, mille turvalisusega viimastel aastatel on olnud suuri probleeme.
Triniti advokaadid juhtisid tähelepanu asjaolule, mida muu maailma vaidlused on näidanud, et tootjate veenmine nende andmete saamiseks osutub üsna keeruliseks. Samuti tuleb silmas pidada, et alus, mille põhjal intsidentide andmeid saaks koguda, oleks kindlalt piiritletud, s.t milliseid andmeid ja kui kauaks kogutakse. Ka politsei tegevuse üle peab säilima kontroll ning kindlasti tuleks sätestada, et andmeid saab kasutada ainult konkreetse õnnetuse lahendamiseks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.08.26, 12:02
Telia Digital Hubi peaesineja on Šveitsi ärimudelite innovaator Alexander Osterwalder
Business Model Canvas on üks maailma tuntumaid äristrateegia tööriistu. See on üheksa kastiga raamistik, mida on kasutanud nii idufirmad, ülikoolid kui ka suurkorporatsioonid. Selle looja Alexander Osterwalder astub 5. novembril üles Telia Digital Hubil.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele