• OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,21%7 707,98
  • DOW 300,22%53 463,05
  • Nasdaq 0,16%26 331,09
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,05
  • OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,21%7 707,98
  • DOW 300,22%53 463,05
  • Nasdaq 0,16%26 331,09
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,05
Pandipakend kergitab tuleva aasta aprillist tootjatele tunduvalt teenustasu, hinnatõusu uurib nüüd konkurentsiamet.
Pruulikoja Tanker juht Jaanis Tammela suhtub Pandipakendi käiku kriitiliselt. „Igasugune hinnatõus, mida põhjendatakse abstraktsete poliitiliste otsustega, ei ole aktsepteeritav.“
  • Pruulikoja Tanker juht Jaanis Tammela suhtub Pandipakendi käiku kriitiliselt. „Igasugune hinnatõus, mida põhjendatakse abstraktsete poliitiliste otsustega, ei ole aktsepteeritav.“
  • Foto: Andras Kralla
Pandipakend tuli välja värske otsusega: järgmise aasta aprillist kosuvad käitlustasud pea kolmekordseks – tegemist on tasudega, mida peavad tootjad ja maaletoojad müüki läinud pakenditelt maksma.
„Usun, et väga paljud tootjad ei ole endale hinnatõusu teadvustanud, kuna aega on umbes kuus kuud,“ ütles üks anonüümsust palunud ettevõtja, kes arvutas välja, milline hinnatõus ees ootab. „Kui ettevõte müüs 2017. aastal viis miljonit pooleliitrist pudelit ja maksis 10 000 eurot, siis alates aprillist peab ta maksma sama asja eest 55 000 eurot,“ kirjeldas ta ja ennustas, et kannatavad tarbijad, kel tuleb leppida kallinevate jookidega.
Löök väiksematele
Pandipakend seob mitmeid otsuseid piirikaubandusega. Näiteks avaldas Pandipakend hiljuti, et loobub suurest investeeringust, jättes ehitamata plastpudelitest helbe tootmise tehase. Rauno Raal selgitas siis, et kogutud pakendite hulk on tugevas langustrendis. „Samas voolab Eestisse sisse kümneid miljoneid pakendeid Lätist, mida Eesti pandisüsteemi kaudu taaskasutada ei saa.“ Ka on ettevõte koondanud vähemalt kolm töötajat, kes ei jää ilmselt viimasteks, kes peavad firmast lahkuma.
Pandipakendi üks omanik on õlletootjate liit, selle juhatusse kuulub A.Le Coqi juht Tarmo Noop, kes on seni väga häälekalt väljendanud nördimust valitsuse sammude üle.
Probleem ei ole Pandipakendi, vaid riigi tekitatud.
Tarmo Noop,
Õlletootjate liidu juht
„Jämedalt öeldes tõusevad teenustasud kolm korda. Võtame seda kui aktsiisi, mida tuleb maksta. Kui Pandipakend paneb teenustasudele juurde, siis see tõstab ka meie toodete hinda,“ lausus Noop.
Pandipakendis arutati tema sõnul käitlustasu tõusu ligi kolm kuud – otsustavaks said tootjate järgmise aasta pessimistlikud müügiprognoosid.
„Piirikaubandus on hüppeliselt kasvanud, 20-25% õllest ostetakse lõunapiiril, samuti kaovad soomlaste ostud põhjapiiril. On selge, et Pandipakendi kulud tuleb katta oluliselt väiksema mahu pealt,“ lisas Noop. „Probleem ei ole Pandipakendi, vaid riigi tekitatud.“
Nagu öeldud, siis praeguseks on konkurentsiametisse käitlustasu tõusu tõttu pöördunud üks ettevõtja. Konkurentsiamet alustas järelevalvemenetlust, kuid kuna menetlus on algusjärgus, siis sisulisi kommentaare amet ei anna.
„Midagi pole teha“
Pandipakendi juht Rauno Raal leiab vastuseks tootjatele, et siiani on käitlustasud väga madalad püsinud. Olukord on muutumas piirikaubanduse tõttu, sõnas Raal, nentides turu tugevat langust.
„Kui vähenevad müük ja paralleelselt tagastus, siis vähenevad ka tagastamata deposiit ja materjali tulu. Midagi ei ole teha, peame selle turult võtma. Range kulupoliitika on paigas, aga enam sellest ei piisa,“ rääkis Raal.
Ta selgitas veel, et Pandipakend tahab alati jõuda nulli. “Võime paremal aastal kasumit teha, aga ükski erialaliitudest omanik seda kätte ei saa, sest peame investeerima süsteemi või jätma reservi. Kui süsteem peaks minema pankrotti või kaoks, siis audiitorite nõudel peame hoidma umbes kahe kuu tagatisraha, et maksta see välja tarbijatele.”
Pandipakendi juht Rauno Raal on kindel, et neid ei saa monopoliks nimetada, kuigi konkurentsiamet seda sisuliselt leiab.
  • Pandipakendi juht Rauno Raal on kindel, et neid ei saa monopoliks nimetada, kuigi konkurentsiamet seda sisuliselt leiab.
  • Foto: Veiko Tõkman
Soomlased ostavad Eestist järjest vähem, aga kõige rohkem teeb Raalile muret, et jookide ostmine on kolinud Lätti. Turg langeb järgmiseks aastaks umbes 20%, lisas Raal.
Pakenditagastuse kukkumine ei suuda Jaanis Tammela sõnul hinnatõusu õigustada. „See peaks olema kulupõhine teenus. On väga palju investeeritud ja masinavärk on tohutu suur, aga see on antud ettevõtmise äririsk. Üritatakse kuidagi statementi teha riigi ja kogu maailma vastu, näidates, et ettevõte ei ole rahul sellega, mida riik teeb,“ ütles ta.
Monopol või mitte?
Konkurentsiamet tõi läinud kuul välja, et Pandipakendi roll turul on ääretult tugev. Pandipakendit juhtiv Rauno Raal on seevastu kindel, et neid ei saa monopoliks nimetada. „Konkurentsiamet ei ole ka öelnud, et oleme monopol, vaid on viidanud justkui turul jõudu omavale ettevõttele, millel on suur vahe,“ lausus Raal.
Väikepruulijaid esindav Jaanis Tammela Raaliga ei nõustu. Tammela sõnul saavutas väikepruulijate liit konkurentsiametisse pöördudes, mida soovis – tõdemuse, et Pandipakend on monopol.
„Vaidluse üks osa oli, kas nad on monopol või siis monopoolses seisundis. See tõestati ära ja edaspidi ei pea me selle üle enam vaidlema, vaid saame küsida, kas hinnatõus on põhjendatud. Oleme väga rahul, et saime mingisuguse selguse,“ rääkis Tammela.
Küsimusele, kas Pandipakend on monopol või mitte, vastas konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos, et nad on veendunud, et Pandipakend on turgu valitsev ettevõtja. Seaduse järgi on seda tüüpi ettevõtjal keelatud otsene või kaudne ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude äritingimuste kehtestamine või rakendamine.
Põldroos märkis, et Pandipakend on ainus akrediteeritud ettevõtja Eestis, kes tagastusrahaga pakendite üleriigilist kogumist ja taaskasutamist korraldab.
Ehkki pakendiseaduse järgi võib pakendiettevõtja ise pakendijäätmete kogumise korraldada, ei ole see Põldroosi hinnangul tõsiseltvõetav alternatiiv. Üleriigiliselt kaupu turustavad pakendiettevõtjad pole kordagi ise pakendijäätmeid kogunud, lisas ta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.08.26, 12:02
Telia Digital Hubi peaesineja on Šveitsi ärimudelite innovaator Alexander Osterwalder
Business Model Canvas on üks maailma tuntumaid äristrateegia tööriistu. See on üheksa kastiga raamistik, mida on kasutanud nii idufirmad, ülikoolid kui ka suurkorporatsioonid. Selle looja Alexander Osterwalder astub 5. novembril üles Telia Digital Hubil.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele