Tundmatu e-residendi ettevõte võitis Äripäeva TOPi

Tänavuse telekomfirmade TOPi võitja Telexchange System OÜ on tegutsenud Eestis juba kümme aastat ning pakub ettevõtetele VoIP ehk internetitelefoni teenust. Mullu oli firma 34. kohal.

Tänaseks on Telexchange on oma põhilised kliendid leidnud Venemaalt, Usbekistanist, Laosest ja Ukrainast ning kinnitab, et on sõlminud üle 100 lepingu Euroopa ja Venemaa partneritega, kelle hulgas leidub ka suuri kõneoperaatoreid nagu Orange. Savanovichil jätkub Eesti ärikliima suhtes kiidusõnu, kuid pangaarvete avamine on välismaalastele aastatega palju keerulisemaks tehtud.

“Mu firma on olnud SEB klient 10 aastat ja täna sulgesid nad meie arve, sest ma ei ole Eesti elanik. Me oleme telekomiettevõte, ma olen e-resident ja meil on Eesti partnerid. Kas Eesti valitsus ja pangad ei taha, et välismaalased Eestisse investeeriks?” andis ta tänavu juunis SEB panga kodulehele kaudu pangale tagasisidet.

Koppeli sõnul on telekom maailm väga keeruline ning et e-resident sel aastal TOPi võidab, tõestab, et e-residentsuse projektil on jumet ning sellega peaks edasi minema. “Selles mõttes on see võit väga positiivne."

See, et internetitelefoni teenust pakkuv ettevõte on võitja, on Koppeli sõnul loomulik asjade käik. “Et sellisel asjal on turgu, see ei tule üllatusena,” lisas ta.

Telexchange’i võitu on kindlasti mõjutanud rändlustasude ühtlustumine Euroopas nii kõnedele kui andmesidele. “See fakt, et inimesed liiguvad vabalt ja igal ühel on keegi, kes töötab ja elab välismaal, tähendab, et inimestel on järjest suurem vajadus inimestega suhelda, kes ei ole koduriigis. Selle teenuse vajadus pigem ajas kasvab kui langeb. Nüüd on küsimus, et kuidas telekomettevõtted selle probleemiga tegelevad. Igasuguste internetitelefonide lahenduste tekkimine alustades Viberist ja Skype’st on tegelikult kestnud juba 10 aastat,” selgitas ta.

Fortumo ise tõusis edetabelis 43. kohalt viiendale ning Koppel rõõmustas selle üle. “Viies on väga hea koht, kuid neljas oleks nukker – esimene, kes jääb medalita. Viienda koha puhul pole enam nii kahju. Meil on läinud hästi, me oleme jätkanud laienemist,” lausus ta.

Tema sõnul muutub mobiilimakse arenevatel turgudel üha laiemalt kasutatavaks. Kui vanasti oli see palju mängudega seotud, siis tänaseks on maksed liikunud rohkem digitaalsete hüvede juurde – nagu muusika ja transport, taksondus, aga ka kino ja teatripiletite juurde. Fortumo on keskendunud praegu turgudele nagu Indoneesia, Vietnam aga ka Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika.

Mobiilikõned jäävad alla

Tele2 Eesti tegevjuht Argo Virkebau Telexchange Systemit ei tea, kuid arvab, et Eestile on see kindlasti kasulik kui e-residendid teevad läbi Eesti äri. “Mina toetan seda 100%, kindlasti jääb osa maksuraha siia, võib-olla tuleb siia kunagi mingi kontor või oskusteave,” märkis ta.

Virkebau tunnistas, et  praegu on näha, et internetikõnesid kasutatakse rohkem ja mobiilikõned jäävad sellel teenusele alla. “Praegu on näha, et tekib neist kahest sümbioos, neil ei ole varsti enam võimalik vahet teha. Niikuinii on kõik kõned tulevikus üle andmeside,” tõdes juht.

Virkebau on Tele2 kuuenda kohaga rahul, mullu oli firma 24. kohal. “Meie vaatame eelkõige tulude ja EBITA kasvu ja kui need kasvavad, siis me oleme rahul. Eelmisel aastal ja sel aastal on kahe esimese kvartali jooksul mõlemad näitajad kasvanud,” lausus ta.

Eelmine aasta edetabelit trooninud Telia Eesti tegi aga vähikäiku 10. kohale. “2016. aasta oli Telia Eestile suurte muutuste aeg. Aasta alguses tutvustasime avalikkusele oma uut brändi, samuti tegi olulised muutused läbi organisatsiooni struktuur. Kõigele lisaks tegime ettevalmistusi selleks, et kolida tänavu oma uude büroohoonesse. See kõik avaldas teatavat mõju ka 2016 tulemusele, kuid kokkuvõttes lõpetasime eelmise majandusaasta isegi tugevama tulemusega kui algselt prognoosisime,” selgitas Telia Eesti finantsdirektori Kadir Kale.

„Olime selliste muutustega 2016. aastal arvestanud. Kui vaadata tänaseid ehk 2017. aasta tulemusi – sealhulgas kolmanda kvartali omi – siis oleme taas heas hoos ja liigume tugeva aastatulemuse poole,” lisas ta.

Korjus: e-residentide kasv jääb seisma, kui kohalikud pangad teenuseid ei paku

Kommenteerib e-residentsuse projektijuht Kaspar Korjus:

“Mul on väga hea meel näha, et e-residendi ettevõtet võetakse kui Eesti ettevõtet, millega pigem tegu ongi. Kuna ta maksab Eestile makse ja kasutab Eesti teenuseid ja on südames siin meiega. Väga kurb on näha, et Eestis pole avalik ja erasektor jõudnud koostöös sinnani, et Oleg Savanovichi pangakonto probleem, oleks leidnud kerge lahenduse. Tema pangakonto suleti. Sellega kaotab Eesti majandus, kaotab maines ja ei võida mitte milleski. Ja meie arusaam peab jõudma sinnamaani, et e-residendid ja eestlased ei ole “nemad” ja “meie”. Nad on kõik meie ettevõtted, kes toodavad Eesti majandusele kasu ning me peame hakkama oma ettevõtteid võrdselt kohtlema.

Estcoin ei ole hetkel teemaks, lahendus oleks ikkagi pangandusteenused. Et avalik ja erasektor saaksid veelkord kokku ühe laua taha ja leiaks viisi, kuidas me Olegi taoliseid ettevõtjaid edasi teenindaksime, kes toovad Eestile kasu ja vajavad Euroopa Liidu platvormi. Pangad ei peaks kartma välisettevõtetele teenuseid pakkuda ja et finantsinspektsioon teaks, mis meetmeid kasutatakse nende kontrollimiseks ja et see toimiks paremini.

e-residentide arv kasvab. Kui kaks aastat tagasi lisandus meile 60 ettevõtet kuus, eelmisel aastal 90, siis viimase nädalate statistika järgi on meil e-residendid loonud kuus 200 ettevõtet. Kuid need ettevõtted kasutavad välismaiseid pangandusteenuseid. Ehk me jätkame kasvu ja loodame järjest rohkem, et Eesti ettevõtted ühinevad sellega ja saavad sellest kasust osa, aga kasv jääb seisma, kui Eestis teenuseid ei pakuta.

Täna meil on üle 25 000 e-residendi. Kes juhivad igapäevaselt üle 3500 ettevõtte. Tänane kasvutempo on selline, kus ainuüksi eelmine nädal asutati 45 uut ettevõtet e-residentide poolt. Kasvutempo ja panus Eesti majandusse järjest suureneb.”