Toidutööstust räsib palgaralli

Tööjõud on probleem

Toidutööstuses eksporditi tänavu kaheksa esimese kuuga 338 miljoni euro eest ehk 12% rohkem kui mullu samal ajal. Sihtriikide hulgas domineerivad endiselt lähiriigid Soome, Rootsi, Läti, Poola, Saksamaa ja Taani. Pildilt on kadunud aga Venemaa. 2017. aasta esimesel poolaastal kasvasid ka toidusektori investeeringud. Kui 2016. aasta esimesel poolaastal investeeris sektor 25,1 miljoni eest, siis tänavu juba 29,5 miljoni eest.

„Sellel aastal on näha, et investeeringuid tehakse pisut rohkem ja see näitab, et toidutööstus on oma positsiooni pärast Vene embargot taas kätte saanud,“ selgitas Potisepp ja lisas, et investeerimisotsused sõltuvad ettevõtete juhtidest ja nende kindlustundest. Kui rääkida 2018. aastast, siis siin on Potisepa sõnul märksõnaks majanduskasv. „Kuidas meil läheb? Ja kuidas läheb välisturgudel? Me oleme välisturgudega tihedalt seotud ja meie jaoks on oluline, kuidas läheb Soomel, Rootsil jne. Nendes riikides on olnud varem ka tagasilööke, kuid praegu on need turud taastunud ja seda tunnetame ka Eestis,“ sõnas Potisepp.

Veel rõhutas Potisepp, et Eestis on jätkuvalt tööjõupuudus ja nii ka toidusektoris. „Järjest enam tuleb tagasisidet, et toidusektoril on puudus oskustöölistest. On näha, et kutsehariduse tasemega ei olda rahul ja ettevalmistus on puudulik. Kuid meil Kutsekojaga pooleli tööjõuvajaduse kaardistamine. Kaardistame täpselt, kui palju ja millise kvalifikatsiooniga inimesi meil on vaja,“ jätkas ta. Tööjõupuudusest tingituna võitleb sektor ka palgasurvega. „Palk survestab ettevõtteid olulisel määral. Keskmine palk on toidusektoris 7% madalam kui töötlevas tööstuses tervikuna. Kui toidusektor vajab inimesi, siis see tähendab, et see sektor peaks maksma teistest tööstusharudest suuremat palka,“ sõnas Potisepp.

Iga kuuga raskemaks

Sirje Potisepaga nõustus ka HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere, kes tunneb tööjõuturu olukorra üle suurt muret. „Spetsialistide leidmine muutub iga kuuga raskemaks. Meie ettevõtte jaoks on tööjõud üks suuremaid probleeme ja väljakutseid,“ sõnas Mere ja lisas, et ka välismaalaste elamislubade kvoot on selleks aastaks täis ja sellel aastal juurde tuua ei saa. „Välismaalaste palkamise protsess on ka bürokraatlik.“

„Kui me räägime palgakulust, siis see on tooraine kõrval meie teine suurim kuluartikkel. Palgaralli on tuntav ja oleme püüdnud kümne küünega mitte järele anda, aga teatud korrektuure oleme ikka teinud,“ tunnistas Mere, kelle sõnul on tulevik kahtlemata  automatiseerimine. Samas on Eesti ja Baltikum nii väikesed, et ka automatiseerimisest saab rääkida vaid teatud piirini. Mere lisas veel, et kutsekoolide ja tööandjate vaheline koostöö peaks tihenema ning kokku tuleks leppida need erialad, mille järele on tööjõuturul nõudlus. „Ka töötukassa hüvitiste süsteem peaks soodustama tööle naasmist, mitte kodus püsimist.“

Pagaritööstus mõtleb automatiseerimisele