Kuidas saab majandus üle võimete kasvada

Majanduse tsüklilist seisu hinnatakse väga erinevate meetoditega. Üks ja tõenäoliselt enim kasutatav võimalus on hinnata sisemajanduse kogutoodangu (SKP) pikema aja kasvutrendi ja kõrvutada seda tegeliku SKP statistikaga. See näitab selgelt, kas majandus toimib üle või alla oma võimete. Lisaks iseloomustavad majanduse tsüklilist seisu hästi ka paljud teised näitajad: tootmisvõimsuse rakendamine, tööjõupuudus, täitmata töökohtade osakaal, tööpuuduse määr, ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne, tööjõu ühikukulude kasv, tootmis- ja tarbijahindade kasv jne. Praegu näitavad need, et Eesti majanduse maht on pisut üle potentsiaalse taseme, hinnanguliselt umbes 2% ulatuses. Kuigi see ei ole väga suur lahknevus ega näita veel ka majanduse ülekuumenemist, ei tohiks seda infot tulevikuväljavaate hindamisel eirata.

Praegust tempot kaua ei hoia

Praeguseks peaaegu 6%ni jõudnud majanduskasv on suurepärane tulemus, kuid meie majanduse võimalusi arvestades ei peaks tulevikuootusi selle numbriga siduma – nii kiiret kasvu ei suuda Eesti majandus pikalt hoida. Kuidas Eesti praegusest momendist edasi areneb, millised on võimalused? Kõige tõenäolisem on, et majanduskasv praegusega võrreldes pisut raugeb, kuid jääb kõigi eelduste kohaselt siiski üsna tugevaks. Seda toetab ka meid ümbritsevate riikide majandusolukorra paranemine, kuid ka naabrite puhul oodatakse pigem 3% lähedale jäävat majanduskasvu.

Teisalt ei saa välistada ka riskistsenaariumi, kus raha ja inimesed hakkavad liikuma sektoritesse, mille toodangu järele on ajutiselt väga suur nõudlus ja see kütab tagant niigi kiiret palgakulude kasvu. Tavapäraselt on selleks sektoriks olnud ehitus ja ilmekas näide selle kohta on Eestil võtta kümne aasta tagusest ajast. Praeguse ja toonase olukorra vahele ei saa siiski paralleeli tõmmata juba seetõttu, et laenukoormuse kasv on nüüd juba aastaid olnud pigem tagasihoidlik. Kuid miski ei välista, et pinged löövad lähiajal teravamalt välja, sest küsitlusandmetele tuginedes on näha, et ehitussektoris on töötajatest kõige tõsisem puudus ning küllap püütakse ehitusteenuste nõudluse suurenedes töötajaid ehitusse ka paremate palgapakkumistega juurde meelitada.

Seda, kas majandus toimib üle või allpool oma võimete, kui palju ja mis põhjustel, on kindlasti vaja teada eelarvepoliitika tegemisel – euroalal on igale riigile jäetud võimalus majandust stabiliseerida eelarvepoliitika kaudu. Ja majanduse stabiliseerimise rusikareeglina peaks eelarve olema heal ajal ülejäägis, et halvemal ajal saaks selle arvelt endale lubada tuludest suuremaid kulutusi ehk puudujääki. Millised on üksikud kulu- ja tuluread või kuidas riik oma tulusid kasutab, on poliitikute otsustada. Eesti Pank vaatleb eelarvepoliitikat ennekõike selle jätkusuutlikkuse seisukohalt ja lähtuvalt sellest, kuidas eelarvepositsioon sobib majandustsükliga.

Lugu ilmus Eesti Panga blogis.