Riskiinvestori värvikirev elu

„Aitan maailma arengule kaasa ning pakun võimalust õppida edukaimatelt inimestelt,“ põhjendas Talpsepp Äripäeva raadio saates „Äripäeva persoon“ seda, miks ta otsustas Singapuri kokku kutsuda maailma tippinvestorid. „Edu aitab saavutada see, kui suheldakse teiste edukatega,“ oli Etalon Varahalduse investeeringute juht veendunud.

Jutt käib novembri lõpus aset leidvast The World's Wealth Creation konverentsist. Sinna tuleb kokku 25 tippinvestorit nii Brasiiliast, Argentinast, USAst, Hongkongist, Vietnamist kui ka Venemaalt. Ürituse kümne peaesineja kümneaastane keskmine tootlus on 22,4 protsenti nende hallatavate fondide kohta.

Teiste hulgas on eestlase korraldatavale üritusele oodata ka Jim Rogersit, kes lõi 70ndatel koos legendaarse investori George Sorosega investeerimisfondi Quantum Fund, mille tootlus ületas tegutsemisaastatel turu keskmist tuhandete protsendipunktide võrra.

Sellegipoolest ei välistanud ekspert, et languse asemel võib inflatsioonilises keskkonnas juhtuda veel ka aktsiate teatav kallinemine.

Suurimat ohtu majandusele näeb Talpsepp just pangandussektoris. „Riski kujutavad endast Itaalia pangad, kus alati üritatakse niikaua varjata, kui see on võimalik,“ ütles ta. „Inimeste hulk, kes laene ei suuda teenindada, kasvab ja kasvab – ühel hetkel peavad pangad tõele näkku vaatama ja vara maha kandma, seda on seni ka varjatult valitsuse rahasüstide toel tehtud,“ selgitas Talpsepp ja lisas, et kuna börsiinvestorid, erinevalt keskpankadest, turge ei kontrolli, on see siiani tähelepanuta jäänud.

Samuti ei välista Talpsepp uue kriisi päästikuna USA ja Põhja-Korea vahelise konflikti eskaleerumist. „Näiteks võib juhtuda, et Põhja-Korea tulistab raketi üle Jaapani, see tulistatakse alla, kuid raketi peal on tuumapomm, mis lõhkeb Jaapani kohal,“ kirjeldas ta võimalikke stsenaariume. „Olukord võib kogemata eskaleeruda ning siis seisame silmitsi väga hullude tagajärgedega, arvestada tuleb ka sellega, et ühel hetkel satub tuumapomm terroristide kätte.“

Visioon tuleviku Eestist

Eesti elust ning maailma üldisest laenukoormusest rääkides leidis Talpsepp, et ka meie riik võiks laenu võtta. „Ülejäänud Euroopa laenab võimsalt, Eesti selle süsteemi osana käitub teistmoodi,“ arvas ta. „See, et võlakirjade tagasiostuprogramm turgutab majandusi, peaks turgutama ka meie majandust, kuid kuna meil pole võlakirju, mida tagasi osta, turgutame programmi raames vaid teiste riikide majandusi,“ leidis Talpsepp. Ta lisas, et pikas perspektiivis lahjendatakse laenud niikuinii ära ning Eesti saaks palju ära teha, kui viiks oma laenukoormuse Euroopa keskmisele tasemele.

Jätkusuutlikkuse tagamise seisukohalt soovitaks Talpsepp Eestil aga rohkem iibe toetamisele panustada. „Kõrge sündivus tasuks end 25 aasta pärast ära, sest üks uus ilmakodanik on väärt miljon eurot, kui arvestada, palju üks inimene elu jooksul loob,“ arvutas ta. „Üks inimene toob elu jooksul riigieelarvesse 400 000 lisaeurot, riik aga toetab ilmakodanikku selle aja jooksul umbes 30 000 euroga,“ nentis ta ja lisas, et mõistab ka seda, et meie planeet on ülerahvastatud.

Lisaks tõi Talpsepp esile Eesti ühiskonnale omase võltssallivuse - seetõttu ei ole ta ka nõus oma poliitilisi vaateid ning kohalike valimiste valikut välja tooma. „Antud olukorras ei hakka ma oma valikut avalikult välja tooma, sest on selge, et Eesti ühiskond ei ole väga salliv,“ põhjendas Talpsepp. „Need, kes end tegelikult sallivateks peavad, on seda vaid senikaua, kuni sinu arvamus ühtib nende omaga.“