• OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,21%7 707,98
  • DOW 300,22%53 463,05
  • Nasdaq 0,16%26 331,09
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,05
  • OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,21%7 707,98
  • DOW 300,22%53 463,05
  • Nasdaq 0,16%26 331,09
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,05
Eile toimunud Eesti suurimal majanduskonverentsil Äriplaan 2018 rääkisid tippettevõtjad enim innovatsioonist ja selle hädavajadusest: koduste pakiautomaatide ideest ja nutilampidest kuni iPadist juhitava automaatikani põllumajanduses.
Äripäeva majanduskonverentsil Äriplaan 2018 räägiti, et käes on hea aeg teha julgeid otsuseid.
  • Äripäeva majanduskonverentsil Äriplaan 2018 räägiti, et käes on hea aeg teha julgeid otsuseid.
  • Foto: Andras Kralla
Jõuti järeldusele, et tuleb teha midagi nii, nagu ei tee veel keegi teine. „Visake minema graafikud ja statistika. Need näitavad minevikku, aga mitte tulevikku. Tulevik tekib ootamatust telefonikõnest või sündmusest. Ta tuleb neist muutustest turul, mida me veel ei tea,“ rääkis investor ja Ober-Hausi asutaja Paul Oberschneider. „Ma ütlen teile, et ärge konkureerige. Mõelge hoopis, kuidas teha midagi teisiti – nii nagu veel mitte keegi teine ei tee,“ soovitas ta.
Ka investor Ahti Heinla sekundeeris start-up ettevõtetest rääkides, et asutaja on sageli käimalükkaja, mitte käigushoidja – asutaja pigem loob uut kui hoiab töös olemasolevat. Seejuures vajab asutaja ühiskonnalt optimismi, märkis Heinla.
Pankur, LHV Groupi suurim aktsionär Rain Lõhmus innustas ettevõtjaid suurelt mõtlema. „Ettevõtlus ei ole selline, et eat, move, võida riigihange, shit – ja repeat. Tuleb mõelda suuremalt,“ sõnas ta. Sama sõnum oli tal ka riigijuhtidele. Lõhmus nentis, et viimane suurem muudatus Eestis oli ettevõtete tulumaksureform. „Pärast seda pole minu hinnangul midagi radikaalsemat tehtud, samal ajal on teised end liigutanud. Meil kuidagi elatakse loorberitel ja dogmadel,“ arvas pankur. Tema tahaks näha, et Eestis tehtaks midagi naabritest radikaalsemalt. 
Rõõmustav on seegi, et majanduskasv on Hanssoni sõnul muutunud rohkem ekspordi- ja investeeringutepõhiseks, seda varasema sisetarbimispõhise asemel. „Selle aasta esimeses pooles suurenenud investeeringud annavad lootust, et varem hõive suurenemisele tuginenud majanduskasv asendub tootlikkuse kasvul põhinevaga,“ rääkis ta. Hansson märkis, et tekkinud on tugev kasvutsükkel kuid keskpanga juhile omaselt ei loobunud ta ka hoiatavast noodist: „Praeguseks umbes 6%ni küündiva majanduskasvu jätkumist ei maksa oodata.“
Majanduskonverentsil Äriplaan 2018 kõlanud makropilt oli pigem positiivne.
  • Majanduskonverentsil Äriplaan 2018 kõlanud makropilt oli pigem positiivne.
  • Foto: Andras Kralla
Õhus ehituse ülekuumenemine?
Üks teema, mis tänavusel ettevõtjate konverentsil tõstatus, oli ehitusvaldkonna buum või siis buumi puudumine. Arvamused olid erinevad. Kui keskpanga juht Hansson märkis, et ehitussektor on ülekuumenemise lävel ja riik peaks oma kulutustes seda arvesse võtma, et teised sektorid ei kannataks, siis ehitusfirma Rand & Tuulberg Grupi aktsionär Raivo Rand teatas, et mingit buumi pole. Ta kutsus hoopis üles teedeehitusse investeerima ja teatas, et selleta hakkab Eesti hääbuma.
„Ehituses buumi ei ole. Kui kasvab majandus, kasvavad ehitusmahud, aga majandus ei saa kasvada ilma ehituseta,“ rääkis ta. Buumi ei näita Ranna sõnul ka ehituse mahud. „Vastupidi – hakkame veel kasvama,“ sõnas ta. Ja kui mõni sektor ehk kuumenebki liialt, nt kaubamajade ehitus, siis rajatakse ka tootmishooneid ning Rand usub viimaste osas trendi jätkumist.
Rand rääkis omapärasest ohust ehitusturul. Nimelt küsis ta, et kes meil Eestis siis õigupoolest ehitavad. Ja selgus, et 9500st Eesti ehitusettevõttest 8500 on kuni 9 töötajaga mikroettevõtted. „Aga seejuures on turult ära kadunud palju suuri ja tugevaid alltöövõtjaid. Mikroettevõtetel on väga lihtne vana firma põhja lasta ja uus võtta, aga tööviljakust kasvatada on nii väga raske,“ nentis ta.
Eespool kirjeldatud innovatsiooni teemat puudutas ka Rand, kes nentis, et kindlasti tulevad ehitusse robotid. Aga jääb ka labidas. „Labidas jääb ikka ehitusplatsile. Iseasi, kas ta on nii segune nagu seni,“ ütles Rand.
Üks küsimus: millised on suurimad ohud ja võimalused Eesti ettevõtete jaoks 2018. aastal?
 
Investor Ahti Heinla:
"Arvan, et üleilmastumine soosib nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis globaalseid ettevõtteid – välismaised globaalsed ettevõtted trügivad üha rohkem Eesti turule ja teistpidi Eesti ettevõtetel, kes oma turuna näevad eelkõige maailma väljaspool Eestit, läheb hästi."
Suurettevõtja Ain Hanschmidt:
"Suurimad ohud on esiteks Euroopa Keskpanga varade kokkuostu programmi lõpetamine (praegu ostetakse 60 miljardi euro ulatuses kuus). Teiseks laenuintresside tõus. Kolmandaks valitsuse rumalad otsused. Neljandaks avaliku sektori kulude kiire ja kontrollimatu kasv. Viiendaks riigisektori liiga suur ja kasvav osatähtsus SKPs.
Suurimad võimalused on esiteks ettevõtetes kõrgtehnoloogia kasutusele võtmine. Teiseks kulubaasi allaviimine, et olla konkurentsis. Kolmandaks leida rahvusvahelises tööjaotuses oma koht, selge konkurentsieelisega. Ja neljandaks riiklikul tasandil saada naaberriikidega, kes on ka meie peamised kaubanduspartnerid, hästi läbi."
Ain Hanschmidti (vasakul) sõnul on Eesti ettevõtjate üks eduvõimalustest uuel aastal ettevõtetes kõrgtehnoloogia kasutusele võtmine.
  • Ain Hanschmidti (vasakul) sõnul on Eesti ettevõtjate üks eduvõimalustest uuel aastal ettevõtetes kõrgtehnoloogia kasutusele võtmine.
  • Foto: Andras Kralla
Investor Paul Oberschneider:
"Arvan, et suurim oht on rahulolu ja mõtlemine, et kõik on juba tehtud. Eesti on terves Euroopas esile kerkinud kui IT-keskus (tech-hub) ja oluline on olla edasi innovatiivne ja toetada ettevõtete tehnoloogia arengut. Skandinaavia ja ülejäänud Euroopa lähedus teevad Eesti tähtsaks keskuseks nende ettevõtete jaoks, kes otsivad digitaalseid lahendusi."
Pangajuht Erkki Raasuke:
"Kõige suurem oht on mitte piisavalt kiire areng ning mitte kohanemine muutuva keskkonnaga. Tehnoloogia areng koos muutuvate tarbijaharjumustega avaldavad väga tugevat mõju paljudele vanadele ja traditsioonilistele ärimudelitele. Kui Eesti ettevõtted ei arene ja kohane piisavalt kiiresti ja julgelt, siis hääbutakse. Võimalus on kasutada Eesti suhteliselt paindlikku ettevõtluskeskkonda, madalat (ent kahjuks kasvavat) bürokraatiat ja kohanemisvõimelist tarbijaskonda, et proovida uusi lahendusi, tooteid ja teenuseid. Käes on hea aeg teha julgeid otsuseid."
Suurettevõtja Arno Kütt:
"Suurim oht maailmas on üleüldine ebastabiilsus (ISIS, Põhja-Korea, Venemaa jne) ja see mõjutab kindlasti ka Eestit. Lokaalselt pean suurimaks ohuks või õigemini piduriks kvalifitseeritud tööjõu nappust. Võimalusena näen, et Eesti muutuks allhankijariigist rohkem oma toodet või teenust pakkuvaks riigiks. Suur võimalus on ka lihttöö automatiseerimine ja robotite massilisem kasutuselevõtt. Kindlasti tuleks rohkem rõhku panna nutikale ekspordile."

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 09:00
Riia ärikeskuse arendaja pakub 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele