Jaak Läänemets: olen 21. sajandi talupoeg

Saagikus on planeerimise küsimus. „On võimalik saada väga suurt saaki, aga sellega kaasnevad suured kulud. Põllumajanduses tehakse plaanid pikalt ette,“ lausus Läänemets ja muigas, et vahel näib, et kui ei oleks plaani, ei saaks midagi muuta. „Meie tulemust mõjutab enim peaaktsionäri ehk ilma plaan. Põllumajanduses peab olema hea kohanemisvõimega, suutma plaane kiiresti muuta,“ sõnas ta ja tõdes, et eksimine on valus – viga õnnestub parandada alles järgmisel aastal.

Läänemets märkis, et keeruline on leida noori, kes tööd põllumajanduses naudivad. „Väljakutse on leida noori. Parim praktika on, et meil on üles kasvanud kolm poega,“ sõnas Läänemets, kes veab talupidamist eelkõige vanema pojaga. „Samuti oleme meeskonda kaasanud kaks tubli noort meest, kes on endale kodud soetanud. Nutikad lahendused teevad noortele töö huvitavaks ja palka suudame maksta üle Eesti keskmise,“ avaldas Läänemets.

Edukust aitab suurendada ühistegevus, nentis Läänemets, tuues näiteks KEVILI, kes koondab 149 teraviljakasvatajat. Korraldavad ka seminare, käivad välismessidel – jõudnud Kuubale, Uus-Meremaale ja Lõuna-Aafrikasse.

Riigi ja põllumeeste liit

Eesti ja riik saaks teha Läänemetsa hinnangul paremat koostööd. Peab propageerima oma puhast loodust ja tervislikku elukeskkonda, samuti tervislikku toitu.

„Toetuste suurus pole tähtis. Võitleme, et konkurentsitingimused oleksid naabrite ja teiste liikmesriikide põllumeestega ühesugused. Ebanormaalne, kui ühed riigid maksavad toetusi ja teised mitte, nii ei saa turule minna. Saame peksa üsna alguses,“ rääkis Läänemets toetuste teemal.