Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eurogrupp Tallinnas: ühtegi riiki ei sunnita rahaliitu
Eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem ja Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Pierre Moscovici selgitasid täna Tallinnas, et Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri aastakõnes üle korratud eesmärk, et tulevikus on kõigis Euroopa Liidu riikides käibel euro, ei tähenda ühegi riigi rahaliitu sundimist.
Ametlik erand, mis võimaldab rahaliidust välja jääda, on vaid kahel riigil – Taanil ja Suurbritannial. Teised kõik on ELi aluslepingute järgi liikumas selles suunas, et käibele võtta euro.
Nii Dijsselbloem kui Moscovici kinnitasid, et Junckeri sõnu tuleb mõista kui kinnitust, et rahaliit pole kinnine klubi. Uksed on ka edaspidi avatud kõigile riikidele, mille majandus on rahaliiduga liitumiseks valmis, tingimused täidetud ning olemas selliseks sammuks ka poliitiline tahe.
„Riike ei saa kiiremale tempole sundida,“ ütles Dijsselbloem. Kõige parem on see, kui riigid ise tahavad rahaliiduga liituda ja oma majandust selle eesmärgiga reformivad. Juba on mitmes euroala välises liikmesriigis (Rootsis ja Taanis – toim.) alanud debatt näiteks selle üle, et pangandusliiduga liitumine võiks olla kasulik. Kui euroala jätkab reforme, et rahaliit paremini toimima saada, on ka sellega liitumise kasu ühel päeval ilmne.
Rahaliidu tulevik ja tugevdamine on täna Tallinnas alanud Euroopa Liidu rahandusministrite mitteametliku kohtumise üks põhiteemadest.
„Euroala pole suletud klubi,“ kinnitas Moscovici, osutades, et Jean-Claude Juncker pakkus välja ka võimaluse, et rahaliiduga liituda soovivad riigid võiks ettevalmistusteks saada Euroopa Komisjonilt tehnilist või rahalist abi. „Kedagi ei sunnita, kuid kõik on teretulnud, kui nad suudavad ja soovivad,“ kordas ka volinik.
Sama sõnumiga saabus rahaliidu tulevikku arutama Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle vastutusvaldkonnas rahaliidu reformid on. Dombrovskise sõnul on näiteks Bulgaaria avaldanud selget soovi rahaliiduga liitumiseks.
Kreeka kohal ikka pilved
Kõigi Euroopa Liidu rahandusministrite aruteludele eelnes eurogrupi koosolek, kus rahaliidu tugevdamise kõrval arutati ka Kreeka abiprogrammi seisu. See abiprogramm peaks tuleval aastal lõppema, ehk seitse aastat „käenduse all“ Kreeka peaks hakkama saama omal jõul.
Kohtumisele järgnenud pressikonverentsil osutati positiivsetele arengutele Kreeka majanduses – kasv on taastunud ja pankade likviidsus paranenud, aeglaselt on kasvamas hoiused Kreeka pankades. Pierre Moscovici avaldas lootust, et raske peatükk Kreeka jaoks ning raske kriisipeatükk euroala ajaloos hakkab lõpule saama.
Tõsist muret väljendati aga Kreeka statistikaameti juhi üle Kreekas käimas oleva kohtuasja üle. See seab küsimärgi alla Kreeka ametliku statistika usaldusväärsuse ja võib nii kahjustada investorite usaldust Kreeka vastu, mis loodab tulevast aastast hakkama saada juba omal jõul.
Seotud lood
Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.
Enimloetud
4
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele