Miks ei õnnestunud majanduseliidil riigilt 10 miljonit välja nõuda?

Inspektsioon polnud nõus ning nii pöördusid investorid 2016. aasta märtsis kohtusse. Järgnes taotluste ja määruskaebuste jada, millega sisuliselt vaieldi selle üle, kas nõuet üldse sai esitada või mitte. Nagu öeldud, otsustas riigikohus, et nõue on aegunud.

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler oli eilses pressiteates võidurõõmus. "Olen veendunud, et antud asjas püüdis rühm kaebajaid kuldkala kohast, kust seda õiguslikult püüda ei saanud,“ kuulutas ta.

Inspektsiooni argument aegumise kohta tugines sellele, et kahju tekkimisest teada saanud isik peab oskama esitada oma nõuded kolme aasta jooksul. Kahjust pidid investorid olema teadlikud hiljemalt 2009. aastal või 2010. aastal, kui afääri võtmetegelaste vastu esitati raha tagasi saamiseks tsiviilhagi.

Nõue on aegunud isegi siis, kui pidada kahjus teada saamise ajaks 2012. aasta veebruari, märkis inspektsioon. Just siis ilmus Eesti Ekspressis lugu pettuse teemal ning paar päeva hiljem Delfis intervjuu, kus inspektsiooni toonane juht Raul Malmstein nende pihta tehtud kriitikat tõrjus ja rääkis, et emissiooniga kogutud raha sihipärase kasutamise uurimine pole finantsinspektsiooni pädevuses. Enda nüüdses määruskaebuses märkis inspektsioon, et firmade varatuks muutumine pidi teada olema juba siis.

Bakuu-afäär

Olgu siinkohal meenutatud, kuidas praeguseks juba enam kui kümne aasta taha jäänud Bakuu-afäär üldse käis ning mis pika kohtuprotsessi käigus sai. Asi algas 2007. aasta juuli lõpus, kui toona ülipopi Gildi investeerimispanga masinavärgi üks osa, firma nimega Gild Financial Advisory Services (mis hiljem sai nimeks GFAS ning on praeguseks äriregistrist kustutatud) korraldas suure võlakirjaemissiooni, milles lootis kokku saada 16,5 miljonit eurot.

Tegelikult laekus investoritelt Seaside Residence Baku nime kandva kuurordiprojekti rajamiseks vaid veidi üle 12 miljoni euro. Plaan oli osta päikelises Aserbaidžaanis pealinna külje all 147 hektari suurune magus maatükk mere ääres, teha detailplaneering, ehitada taristu ning siis maa maha müüa.

Asjad läksid aga hoopis teisiti. Investorid ei teeninud sentigi – veelgi enam, nad ei saanud isegi sisse pandud raha tagasi. Viis aastat hiljem jõudis kurikuulus Bakuu-afäär kohtusse ning algas Eesti esimene investeerimiskelmuse protsess, kus jäid süüdi nii Gild kui mitmed seal töötanud kunagi tuntud investeerimispankurid.