Apteegiturul lüüakse selgus majja

See võib täiesti pea peale pöörata juba jõustunud otsuse, millega aastaks 2020 peaksid nn ketiapteegid kadunud olema.

Eesti Apteekide Ühendus ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liit tegid augustis avalduse, kus leiavad, et kuna apteekide omandireformi otsad on lahti jäetud, tuleks selle rakendamist pikendada vähemalt aastani 2025. Liidud ootavad, et 2014. aastal alanud ja nüüd uuesti puhkenud diskussioon jõuab kaugemale riigi lubadusest koostada reformi kohta analüüs. Lubaduse täitmiseks sel kevadel antud järjekordne avalik tärmin möödus juunis. Liidud loodavad sotsiaalministeeriumi asekantsleri sõnadele, et vajalikud üleminekutegevused saavad aasta lõpust riigi prioriteediks.

Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Helen Berk ütles, et septembris koguneb reformi puudutavat arutama riigikogu sotsiaalkomisjon, kellega pannakse paika edasised tegevused seaduse rakendamiseks. Selleks ajaks peaks olema lõpetatud ka sotsiaalministeeriumi koostatud apteegi omandipiirangute analüüs. “Seetõttu ei hakka me enne ühegi vahepealse ettepaneku kohta seisukohta kujundama,” lisas ta. Analüüs valmib ministeeriumi ja ravimiameti koostöös ning on praegu ministeeriumis majasisesel kooskõlastamisel.

Proviisorite Koja juht Karin Alamaa-Aas ütles, et suurettevõtete soov reformi elluviimist iga hinnaga takistada, ei tule uudisena. “Nad on seda praegu väga jõuliselt tegema hakanud.” Alamaa-Aas meenutas kantsler Marika Priske seisukohta rahvusringhäälingus, et proviisoriapteekidele üleminek ei oleks kindlasti tehniliselt liiga keeruline, kui sellele ei oleks nii tugevat vastuseisu. “Nii see just ongi, täiesti teostatav, siin on vajalikud vaid mõned lahendused riigi poolt, mis tõenäoliselt ka tulevad,” sõnas koja esindaja. Probleemi näevad proviisorid endiselt selles, lisas ta, et suurettevõtetel ei paista olevat kavatsustki seadust täita ja oma apteeke müüma hakata. “Ilmselt proovitakse saavutada seaduse tagasi muutmine, mis oleks nende jaoks väga mugav lahendus. Kahjuks aga üksnes nende jaoks. Patsiendid ja ühiskond tervikuna kaotaksid.”

Alamaa-Aasa hinnangul ei ole apteegireformi üleminekuaja pikendamiseks siiani kõlanud veenvaid argumente, ja ta usub, et reform on võimalik ka praeguse tähtajaga ära teha. “Kindlasti ei vasta tõele, et seaduse muutmine on tehtud kiirustades ja läbimõtlemata. Muudatusi kaaluti enne vastuvõtmist nii ministeeriumis kui ka parlamendis väga hoolikalt,” ütles ta.

Eesti Apteekrite Liidu esindaja kommentaari saab lugeda 29.08 mu.ee lehel.