Eesti ootab esimest trühvlisaaki

Tingimuste poolest sobib Eestis trühvlite kasvatamiseks enim Lääne-Eesti, kuid viimasel aastal on tekkinud meile neli uut trühvlikasvandust ning seda sootuks Lõuna-Eestisse. Uued kasvandused asuvad Tartu-, Põlva- ja Võrumaal. 

Seeneteadlane ning Tartu ülikooli loodusmuuseumi bioloogiliste interaktsioonide ökoloogia töörühma vanemteadur Leho Tedersoo tõdes, et tegelikult saab trühvleid kasvatada igal pool, enamik eelistab seda teha kuskil kodu lähedal. Mulda saab lubjata ning nii muuta tingimused trühvlitele soodsaks.

Tedersoo endine tudeng ning trühvlite teemal magistritöö kirjutanud Eveli Otsing ütles, et ka tema pani sel aastal mulda oma esimesed trühvlitega nakatatud puud. “Meil õnnestus tammed edukalt nakatada nii Rootsi kui ka Eesti päritolu suvetrühvlitega. Sel aastal jagasime trühvlipuud projektis osalenute vahel ära, et need eksperimendi korras erinevatesse Eesti piirkondadesse istutada,” ütles ta.

Tedersoo märgib, et trühvli kvaliteet sõltub suuresti ilmastikust, aga ka agrotehnilistest võtetest – selle alla käivad nii mulla- ja puudehooldus kui ka mullastikutingimused. “Näiteks, kas mullapinda on töödeldud kas või umbrohutõrjega, samuti kas muld on piisavalt kuiv, missugune on mullaniiskus,” lausus ta. Tedersoo märkis, et nende tingimustega saab mingil määral manipuleerida ning endale sobivaks muuta.

Üsna väike investeering

Kuigi trühvlite kasvatamine on suures osas õnnemäng, ei vaja see eriti suuri investeeringuid. Enamik trühvlikasvatajatest on puud istutanud vabale maalapile, mida jõudumööda korrastada ja millele umbrohutõrjet teha. Saaremaal tegutsev Kalda näiteks tõdeb, et aastas kulutab ta oma trühvlihobile kokku umbes nädala. Ta märgib, et kogu oma elu trühvlite kasvatamisele alla kinni panna ta ei soovita, sest iial ei või kindel olla, kas pärast aastate pikkust ootamist seeni üldse saabki.

Eestis eraalgatusel tegutsevad huvilised on tellinud sertifitseeritud trühvlipuid nii Inglismaalt, Prantsusmaalt kui ka Rootsist. “Eestile lähima Rootsi päritolu trühvlipuud sobivad siinsesse kliimasse kõige paremini,” teadis Otsing.

Trühvliistanduse rajamiseks sobib kõige paremini söötis põllumaa. Otsing ütles, et kuna trühvlid eelistavad mulda, mille pH on vahemikus 7 kuni 8 ühikut, siis alla 7 pHga mullad vajavad lupjamist.