RKAS supleb näiliselt suures kasumis

Uurides ettevõtte majandusaasta aruannet, paistab, et RKAS justkui supleb rahas, sest ettevõttel on 135,7 miljonit eurot jaotamata kasumit ning iga aasta lisandub sellele reale veel 12-13 miljonit eurot. Piltlikult, kui jaotada kasum Eesti 11 ministeeriumi vahel, saaks igaüks neist kümmekond miljonit eurot lisaraha ühekordselt ning igal aastal veel lisaks veidi alla miljoni euro.

„RKAS on äriühing ja kasumi teenimine seetõttu ka ootuspärane. Jaotamata kasum on aga tingitud vajadusest tagada RKASi investeerimisvõimekus, et viia ellu riigi kinnisvarapoliitikat,“ selgitas rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja Kaie Karniol.

Ta jätkas, et kuna riigile kuuluv kinnisvara ei ole veel täies mahus RKASile üle antud ning RKAS ei ole riigile mittevajalikust kinnisvarast vabanenud, siis ei ole dividendide maksmist võimaldav stabiilsusperiood veel saabunud. „Omanikutulu tõuseb fookusesse pärast riigi kasutatava kinnisvara tsentraliseerimise ja optimeerimise läbiviimist,“ rääkis Karniol.

Aab selgitas, et Riigi Kinnisvaral on nii kasumlikku vara, mille pealt teenitakse, aga on ka hooneid, mis ei saa kunagi kasumlikuks ja mida tuleb riigieelarvest kinni maksta. „Ettevõtte eesmärk on olnud hea, aga võib-olla pole see täielikult realiseerunud,“ ütles ta.

Ministeeriumist lisati, et töös on mitmesuguseid analüüse, näiteks RKASi tegevusvormi analüüs, riigi ja erasektori koostööprojektide analüüs, kinnisvara planeerimise, optimeerimise ja eelarvestamise protsessi analüüs ja riigimajade analüüs. Nende valmimisel kujundatakse seisukohad ka valitsusele 2018. aasta alguses koos ettepanekutega vajalikeks muutusteks RKASi toimemudelis.

Tasub teada

RKASi loomine on osa riigi kinnisvarareformist, mida viiakse ellu loogiliste etappidena: vara tsentraliseeritakse, siis otsitakse võimalused pinnakasutuse optimeerimiseks ning vajadusel tehakse investeeringuotsused. Neil vara liikidel, kus on olemas turukonkurents, on mõistlik seda kasutada ja seda ka tehakse. Riigiasutustel on kohustus võtta üürilepingu lõppemisel turult konkureerivad pakkumised.Riigi kinnisvarareformi tegevusi tehakse kooskõlas teiste riigireformi tegevustega nagu riigiasutuste kolimine Tallinnast välja ja riigimajade rajamine maakonnakeskustesse. Riigireformi käigus analüüsitakse riigiasutuste paiknemist ja pinnakasutuse vajadusi maakonnakeskustes ja koostatakse iga maakonnakeskuse kohta kinnisvara optimeerimiskavad, mille eesmärk on koondada riigi teenused eri asukohtadest kokku. Sellega tagatakse ka kinnisvarakulude kokkuhoid.Riigil on mitu näidet erasektoriga sõlmitud lepingutest. Kogemus näitab, et toimiv büroohoonete turg on olemas ainult Tallinnas, Tartus ja Pärnus, mujal Eestis see peaaegu puudub. Ka Tallinnas ei ole mitmel juhul riigi vajadustele vastavat pinda turul pakkumises olnud, see on tulnud riigi vajadustele vastavalt ehitada.Osa riigi üürilepinguid on sellised, kus RKAS on lepingu haldaja riigi jaoks ehk nn vaheüürnik, näiteks rajatav ministeeriumite ühishoone, maksu- ja tolliameti hoone, statistikaameti hoone. Need on hooned, mis ehitati riigi tellimusel.Osa lepinguid on sellised, kus riigiasutus on sõlminud lepingu otse lepingu erasektori omanikuga, näiteks keskkonnaministeeriumi üürileping Narva maanteel, politseimaja üürileping Pärnu maanteel, SMITi leping Tehnopolis. Need on üüripinnad hoonetest, mis olid sobival kujul turul olemas.Riigi kogemus näitab ka, et pinnakasutuse tõhususe saavutamiseks on vajalik, et RKAS jääks nn vaheüürnikuks riigiasutuse ja erasektori vahel, eriti hoonetes, kus on mitu riigiasutust. See jätaks riigi vakantsuse juhtimise RKASi kohustuseks ning tagaks erasektori omanikule kompetentse lepingupartneri. Sellist soovi on avaldanud ka erasektori arendajad.

Allikas: rahandusministeerium