Eelmisel aastal ei olnud Euroopa Liidus majanduslikult aktiivsed 89 miljonit inimest vanuses 15-64. Teisisõnu ei olnud üle veerandi (27,1%) Euroopa Liidu rahvastikust tööturul – ei töötanud, aga ei olnud ka töötud. Sellised on näiteks inimesed, kes õpivad (35% mitteaktiivsetest), pensionil (16%), tõsiselt haiged või puudega (16%) või sellised, kes hoolitsesid laste või töövõimetuks muutunud täiskasvanute eest,
teatas Eurostat.Suurem osa majanduslikult mitteaktiivsetest inimestest on naised (60%), seda igas Euroopa Liidu riigis.
Kümnest mitteaktiivsest inimesest kaheksa ütleb, et nad ei soovigi tööle asuda.
Majanduslikult mitteaktiivsete inimeste hulk on suurem madalama haridustasemega inimeste seas. Peaaegu pool (47%) 15-64aastastest põhiharidusega inimestest oli 2016. aastal mitteaktiivne. Haridustaseme kasvamisega väheneb ka see osakaal, jõudes kõrgharidusega inimeste puhul 12%ni.
Kõige rohkem on mitteaktiivseid inimesi Itaalias, 35,1%. Itaaliale järgnevad Horvaatia ja Rumeenia, Belgia ja Kreeka.
Teisel pool skaalat on Rootsi (17,9%), seejärel Taani ja Holland. Eesti on skaala rõõmustavamas pooles, kuigi siiski on meil majanduslikult mitteaktiivseid inimesi 22,5%.
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.