- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
“Mõnes mõttes on buum, aga see on ju hea”
Ehitusloa saanud eluruumide arv on aastaga kasvanud 37%. Ruumide pindala oli samal ajal 149 000 m² ehk eelmisest aastast 23% rohkem.
“Linn on kraanasid täis, kuid seda pole mõtet väga kriisieelse ajaga võrelda. Mõnes mõttes on buum, aga see on ju hea,” ütles büroo 1Partner Kinnisvara partner Tanel Tarum. “Kuna pangad on endiselt konservatiivsed ja ühisrahastus pole olulise mõjuga finantseerija, siis kindlasti meie väikesest buumist ei saa “mulli”.”
Mis murrab trendi?
“Arvestades meie elamufondi suurust ning asjaolu, et Tallinn on kasvav keskus, võiks uusi kortereid tulla aastas turule umbes 2500. Praegu liigume selle numbri läheduses, aga tempo on kontrolli all,” ütles kinnisvaraarendaja Liven partner Andres Aavik.
Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark nentis, et turul jagub nõudlust. “Arendajad tahavad arendada. Kui palgad kasvavad, tööpuudus on madal, tööhõive kõrge ja pangad tahavad laenu anda, siis tekib küsimus, mis praegust trendi murraks. Eesti-sisesed tegurid need ei ole, kuid ma ei tea, mis need oleksid,” ütles ta.
“Seitse aastat on räägitud, et Rootsis on kinnisvarabuum ja kui seal rahastamisega midagi juhtub, siis võib ka siin finantseerimisega asi hapuks minna, aga ometi pole seda juhtunud,” lausus ta.
Ehitusloa saanud eluruumide arv suurenes eluruumide pindalast kiiremini seetõttu, et suur hulk lubasid väljastati korterelamutele, kirjutab kinnisvarauudised.ee. Korterite pindala on keskmisest väiksem ja nii viib suurem korterite ehituslubade proportsioon kogu ehituslubade keskmise alla.
Osa väiksemate elupindade ostjatest on üüriinvestorid. Inimesed eelistavad elukohana väiksemat korterit, sest selle üürihind ja kommunaalkulud on madalamad, sõnas Toompark.
Toompark tõdes, et võib tõmmata paralleeli 2006. aastaga, mil oli korterelamute ehitamise buum, kuid peab seda meelevaldseks võrdluseks. “Kõik läheb nagu hästi, nõudlus on turul, tehinguid tehakse, investorid on turul, arendajad on märksa professionaalsemad. Mingeid paralleele võib tõmmata, aga neid ei tohi üks ühele võtta.”
Buum ülepakutud
Buumi tunnuseks on kas tehingute mahu või hindade järsk tõus, sõnas Liven Kinnisvara partner Andres Aavik. “Vaadates uute kortermajade müügistatistikat, on viimase aasta jooksul nii müümata korterite laojääk kui ka müügihind olnud praktiliselt muutumatud.”
Hetkel kuum
Ehk siis uusi kortereid ostetakse sama palju kui neid turule tuleb. “See, et paremates projektides õnnestub suur osa korteritest müüa enne hoone ehitusega alustamist, on Põhjamaades normaalne praktika ja riskide maandamine,” rääkis Aavik.
Aaviku hinnangul ei ole ehituslubade kasv üllatav. Põhjuseks on nõudlus nii uute kui ka väiksemate korterite järele. Ostjad eelistavad uusi kortereid, sest nende hinnavahe vanade korteritega on väike. Väiksemaid kortereid eelistatakse aga nende madalama hinna tõttu.
Tempo kerkimine
1Partner Kinnisvara partneri Tanel Tarumi sõnul on kinnisvaraarendused saanud hoo sisse alles viimasel kahel-kolmel aastal ning kasv pole üllatav. Tarum märkis veel, et ehituslubade rohkus ei näita alati reaalsete ehituste kasvu.
“Näiteks võetakse ehitusluba kindluse mõttes, sest on teada nende saamise keerukus. Arenduse käivitamine võib aga venida kasvõi finantseeringu puudumise tõttu,” põhjendas ta.
Tarum oletab, et aasta pärast on turuolukord sama, kuna piirid seab ametkonna jaks ehituslubasid menetleda.
Väiksemate korterite ostu kommenteerimisel märkis Tarum, et vahepealsel ajal soovisid inimesed ennast lahti haakida nõukogudeaegsetest standarditest ehk sellest, et hinnas olid kahetoalised 45 m² ja kolmetoalised 65 m² korterid. “Praegu oleme seal tagasi, mis on täiesti loogiline. Iga ruutmeeter maksab ning võimalused on piiratud.”
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele