Tööstusel sees aastate kiireim hoog

Lõppeval nädalal avaldatud andmed märtsi kohta võimaldavad kokku võtta esimese kvartali Eesti tööstuses. Rõõmustavalt on aasta alanud tööstussektori jaoks. Nimelt on tööstustoodang suurenenud mullusega võrreldes koguni 13%, seejuures 11% töötlevas tööstuses.

Tööstustoodangu kasv üle aastate kiireim

Viimati oli tööstustoodangu kasv sellest püsivalt kiirem 2011. aastal. Seejuures on nõudluse kasv laiapõhjaline. Esimeses kvartalis oli sisuliselt vaid üks suur tööstusharu, kus tootmismaht vähenes - elektroonika. Üle pooltes tööstusharudes oli toodangu kasv lausa kahekohaline. Nõudluse kasvu taga on mitme soodsa asjaolu kokkulangemine. Olulisim neist ehk üldine majanduskliima paranemine Euroopas, mis soosib Eesti ekspordikeskset tööstust.

Väga häid tulemusi näitasid ka teised tegevusalad. Juba eelmisel aastal algas elektriseadmete toomise tugev tõus. Haru tootmismaht on jätkanud kiiret kasvu ka sellel aastal, tõustes esimeses kvartalis 16%. Uued laevaremondi tellimused on neljandiku võrra suurendanud masinate ja seadmete remondi käivet püsivhindades. Kuigi protsendina tagasihoidlik, on olulise panuse andnud 5% kasv toiduainetööstuses, kus eelmisel aastal oli tootmine peamiselt langustrendis. Suurema nõudluse tõttu kodumaal on pea viiendiku võrra kasvanud tootmismaht ehitusmaterjalide tööstuses. Laiapõhjalisest nõudluse paranemisest räägib see, et tootmismahu kasv oli kahekohaline lisaks veel haagise-, põlevkiviõli-, keemia-, plasti-, tekstiili- ja rõivatööstuses.

Majanduskonjunktuur püsib tööstusele soodne

Lisaks suuremale tootmismahule on tööstusettevõtetele rõõmustav ka väljamüügihindade kasv. Kui mullu kahanes tööstusetoodangu ekspordihinnaindeks vähemalt tegevusalade keskmisena 0,5%, siis selle aasta I kvartalis on see tõusnud lausa 7%. Suurim oli hinnamuutus mõistagi põlevkiviõli tootmises, kuid hinnatõusust on võitnud ka teised suured tegevusalad. Nii kasvasid ekspordihinnad keskmiselt 6% toiduainetööstuses ja 5% puidu- ja metalltoodete tootmises.

Et Eesti tööstustoodangust läheb ekspordiks umbkaudu 70%, millest omakorda valdav enamus müüakse ELi siseturul, on Eestil palju võita Euroopa tugevamast majanduskasvust. Selle kiirenemist kinnitavad nii mitmed majandusindikaatorid kui prognoosijate optimistlikumad ootused.