Mitu pilvelõhkujat mahub Tallinna?

Peamiselt raskused ongi olnud. Projekteerimise ja ka ehitamise on muutnud väga keeruliseks mitte niivõrd suur maht, kuivõrd kvartali seitsme täiesti erineva hoone sidumine. Meil on kõrvuti üle 100 aasta vanad juugendstiilis arhitektuurimälestised ja 34meetristele puurvaiadele rajatud 110meetrine kõrghoone. Pealegi ehitame kogu kvartali valmis ühekorraga järgmise aasta maiks. Meil on võtmed kätte ehitusleping Merkoga. Merko kohta ütleks nii, et nendega on raske läbirääkimistel, aga kerge lahingus.

Kahe suve jooksul tehti kogu kinnistul ulatuslikud arheoloogilised uuringud. Kõrvaltvaatajale võis ka sellest jääda mulje, et aeg läks ja projekt üksnes toppas.

Miks ei ole Tallinnas viimase kümne aasta jooksul rohkem kõrghooneid ehitatud, kuigi teemaplaneering seda lubaks?

Kui nüüd rääkida päris kõrgetest majadest ehk siis 100+ meetrit maapinnast, siis üks uus kõrghoone kümne aasta jooksul ongi Tallinna jaoks mõistlik tempo. Kõrghoonete ruutmeetri ehitusmaksumus ei ole kuigi odav ja nende ehitamine ei ole Tallinnas kindlasti tingitud maa puudusest, nagu metropolides. Meil on kõrghoone maamärk, linnapilti vürtsitav arhitektuur ja nauditav vaade kontori aknast, mitte sundvalik. Kui Tallinna kerkiks igal aastal uus kõrghoone, siis mida me nendega teeksime? Finantseeritud saavadki ainult parimad projektid.

Kvartali ankurüürnikena on meedias nimetatud OP Panka, Seesam Insurance ASi ja EfTEN Capitali. Kui palju äripindadest on praeguseks, kui kvartali valmimiseni on jäänud ligikaudu aasta, lepingutega kaetud?

Ütleme nii, et umbes pool teed on veel minna.

Arvestades turul olevate äripindade küllust, kuidas kavatsete rentnikke leida?

Pigem leiavad üürnikud meid. Me ei ole kunagi teinud agressiivset reklaamikampaaniat, oleme lihtsalt nähtaval. Juba Lenin ütles, et kinnisvara puhul on olulised kolm asja: asukoht, asukoht ja asukoht. Südalinnast vaadates tundub mulle vahel, et seda lihtsat tõde ollakse jälle kord unustamas…