- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eelarvepoliitika lõdveneb
Neljapäeval kinnitatud riigieelarve strateegia näeb lähiaastateks ette struktuurse puudujäägi, mille arvel tehakse hoogsalt investeeringuid.
Kokku läheb aastatel 2018–2021 investeeringuteks 2,3 miljardit eurot. Seejuures suunatakse 797 miljonit eurot teehoidu. Näiteks kulub 130 miljonit eurot Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo lõigu neljarealiseks ehitamiseks.
Kokku 205 miljonit eurot nõuab raha ka Rail Balticu arendamine. Tänavu algab raudteeprojekti projekteerimine ja ehitushangete ettevalmistamine, tuleval aastal läheb mõnes lõigus aga juba ehituseks. Aastal 2019 algab Rail Balticu Pärnu ja Ülemiste reisiterminalide rajamine.
Euroraha toel jätkub ka Tallinna ringtee ehituse teise etapi ehitus, mis võtab 2018. ja 2019. aastal 42 miljonit eurot – ringtee ehitatakse Jüri-Väo lõigus 2+2realiseks. Lisaks saavad Pärnu ja Tartu maantee teatud lõikudes 2+1 möödasõidurajad.
Mitut projekti on valitsusel kavas ka Ida-Virumaal – näiteks näeb strateegia ette Tallinna-Narva maanteele Sillamäe liiklussõlme ehitamise, et tõsta liiklusohutust. Käivitub ka Tapa-Narva raudteelõigu rajamine, selleks läheb 7,1 miljonit eurot. 6 miljoni eest läheb rekonstrueerimisele Narvat läbiv Rahu-Kerese tänava transiittee.
Valitsus kinnitas ka 40 miljoni euro suunamise linnahalli renoveerimiseks. Uutest projektidest saavad Tallinna muusikakeskkool, Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool ja Tallinna balletikool endale 33 miljoni eest uue Kaunite Kunstide Kooli nimelise õppehoone.
Niinimetatud strateegiliste investeeringute programmiga saavad omavalitsused 58 miljonit eurot elamufondi investeeringute tegemiseks. 20 miljonit eurot läheb lairiba interneti juurdepääsuvõrkude väljaehitamiseks.
Kinnituse sai ka tervishoiu rahastamise reform – nelja aasta jooksul tuleb juurde 215 miljonit eurot. Valitsuse teatel parandab see ligipääsu arstiabile ja teenuste kvaliteeti. Valdav osa rahast kandub haigekassale sellest, et riik hakkab pensionäride eest sotsiaalmaksu tasuma.
Kaitsekulutused jäävad vähemalt 2% juurde SKPst. Lisaks sellele katab riik Eestis viibivate liitlastega seotud kulusid, mis muu hulgas hõlmab investeeringuid Tapa linnakusse. Jätkub ka idapiiri ehitus.
Investeerimisplaanide katmiseks laseb valitsus eelarve järgmisel kolmel aastal puudujääki. Järgmisel ja ülejärgmisel aastal on struktuurne miinus 0,5% SKPst, 2020. aastal on puudujääk 0,3%. Defitsiidi kate on varasemate aastate ülejääk.
Eksperdid puudujäägi pärast mures
Majandus- ja finantseksperte koondav sõltumatu eelarvenõukogu on defitsiidiplaani osas kriitiline ja märkis, et tegelikkuses kujuneb 2018. aastal puudujääk märksa suuremaks, kui arvatud, kuna maksutulude prognoos on liialt optimistlik ning Eesti praegust seisu majandustsüklis on valesti hinnatud.
Hetkel kuum
Rahandusministeerium arvab, et eelarve tuleb defitsiiti lasta, kuna Eesti majandus ei tööta veel enda võimete piiril – SKP lõhe ehk vahe majanduse potentsiaali ja tegeliku tootmise vahel on suur ning sulgub alles 2020. aastal.
Eelarvenõukogu hinnangul näitavad aga tööturunäitajad, et tegelikkus on teistsugune – ka näiteks Euroopa Komisjoni ja IMFi hinnangul on olukord parem ning lõhe võib sulguda juba 2018. aastal. Seetõttu arvab nõukogu, et valitsus stimuleerib majandust vales majandustsükli etapis.
"Eelarvekulude liigne kasv võib erasektoris raskendada tööjõukulude kasvu soovitud rajal hoidmist ja tootmise laiendamiseks vajaliku tööjõu leidmist. Samuti ei saa välistada, et mõnes sektoris või segmendis võib sisenõudlus pakkumisega võrreldes ülemäära kasvada," seisab nõukogu arvamuses.
Rahandusminister Sven Sesteri sõnul pole rahandusministeeriumi majandusprognoosis põhjust kahelda, ent arvestatud on ka kehvemate stsenaariumitega. Kui tegelik puudujääk kujuneb arvatust suuremaks, tuleb see hiljem ülejäägiga katta.
"Kui peaks olema olukord, kus aasta sulgudes struktuurne positsioon on muutunud ja 0,5% [puudujäägi] asemel on näiteks 0,6%, siis loomulikult tuleb järgnevatel aastatel teha mehhanism, mis korrigeerib puudujääki," rääkis Sester.
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Enimloetud
6
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele