Riigieelarvesse võib tulla ajutine puudujääk

Piiriks pool protsenti SKPst

Uuendatud reegel annab võimaluse kasutada varasemate perioodide ülejääkidest investeeringuteks kuni 0,5% SKPst aastas, et majandust elavdada. Samas jääb kehtima põhimõte, et kui eelarve juhtub olema miinuses, tuleb see katta järgnevatel aastatel ülejäägiga, teatas ministeerium.

Struktuurse tasakaalu käsitlemine mitme aasta keskmisena tagab riigile paindlikkuse, rääkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu. Näiteks liikus 40 miljonit eurot eesistumisega seotud kulusid, kuna aeg nihkus. Kirsipuu tõi välja, et sellises olukorras on seni tulnud ühel aastal 40 miljonit eurot mujalt kärpida, et tasakaal säilitada.

"Kui tekib ülejääk, siis ei pea hulluks minema eelarvepoliitiliste otsustega ja kärpima ebamõistlikult," rääkis Kirsipuu. Tema sõnul pole sisuliselt vahet, kas olla kaks aastat järjest tasakaalus või saavutada tasakaal kahe aasta keskmisena. "Vahe on ainult ajastuses," rääkis ta. "Rahavoogude mõttes on kõik null."

Ministeeriumi hinnangul on uus plaan Euroopa eelarvereeglitega kooskõlas ning kriisi puhuks hoiab riik ikka piisavat reservi. Kui riigikogu muudatused vastu võtab, saaks juba 2018. aasta eelarves kasutada uut tasakaalureeglit.

Varasematel aastatel on struktuurne ülejääk olnud üsna märkimisväärne, nii et kui reegel jõustub, saaks riik eelarve soovi korral maksimaalses määras ehk 0,5% SKPst miinusesse lasta nii 2018. kui 2019. aastal. Pole veel selge, kas valitsus seda ka teha soovib, kuna eelarvekõnelused alles käivad.

Järgmised riigikogu valimised toimuvad 2019. aasta kevadel. Ajutise puudujäägi võimaldamine oli poliitiline kokkulepe, mille uus võimuliit kirjutas mullu novembris koalitsioonilepingusse. "Ei saa öelda, et see ministeeriumis tekkis," ütles Kirsipuu.

Eelarve koostamine nelja-aastaseks