Meedikute palgatõusul kinnitust veel pole

Terviseminister ja haigekassa nõukogu esimees Jevgeni Ossinovski kohtus päev enne märtsikuist haigekassa nõukogu istungit tervishoiutöötajate esindajatega. Mõnetunnise istungi tulemusena sõlmiti ühiste kavatsuste protokoll, milles kinnitati vajadust suurendada kvaliteetse ning õigeaegse arsti- ja õendusabi kättesaadavust. Dokumendis seisab ka, et arsti- ja õendusabi kättesaadavust ei suurendata ravi kvaliteedi ega tervishoiutöötajate töö- ja palgatingimuste arvel ja tervishoiuasutuste ning töötajate vajadusi ei realiseerita ravi kättesaadavuse arvel.

Ossinovski kinnitas kohtumisel, et tervishoiutöötajate palgatõusuks ollakse jätkuvalt valmis. “Leppisime kokku, et tervishoiusektor ootab ära valitsuse otsused riigieelarve strateegia kohta aprillis. Seejärel saab sõlmida kollektiivleppe ning tagasiulatuvalt 1. aprilli seisuga tagada ka tervishoiutöötajate palgatõusu,” selgitas minister.

Päev hiljem, 22. märtsil toimus haigekassa nõukogu istung, kus tervishoiutöötajate palgateema oli küll arutusel, aga lõplikku otsust ei sündinud. “Seda ei pidanudki täna tulema,” kinnitas Ossinovski pärast istungi lõppu. “Tervishoiutöötajad ütlesid kompromisskokkuleppe sõlmimise juures, et nad ei saa kollektiivleppele enne alla kirjutada, kui valitsus on langetanud tervishoiu rahastamise numbrite otsused, ja me mõistame nende otsust,” sõnas minister. “Sellest tulenevalt tegime ettepaneku, et jätame palgarahaks mõeldud summa reservi (23,6 miljonit eurot – toim), kuni valitsus otsused langetab, ja kui see on tehtud, saab alla kirjutada kollektiivleppele ning haigekassa ja valitsus saavad jõustada palgatõusu tagasiulatuvalt 1. aprillist,” rääkis Ossinovski.

Kust tuleb lubatu elluviimiseks raha? Üks terviseministri ettepanek tervishoidu lisaraha saamiseks on, et riik maksaks mittetöötavate pensionäride eest 13% ravikindlustust. “Ühelt poolt võtab see arvesse elanikkonna vananemise trende ja teiselt poolt annaks ka suurema stabiilsuse, sest majanduskriisi ajal pensionid ei kahane, erinevalt inimeste palkadest, ja see suurendaks ka haigekassa stabiilset rahastust,” rääkis minister.

Tervishoiusektor toetab Katrin Rehemaa kinnitusel terviseministri plaani maksta riigieelarvest pensionäride eest ravikindlustusmaksu, mis tooks tervishoidu nii vajaliku lisaraha. “Kui seda ei tule, siis ei realiseeru ka meie ühisprotokolli punktid, et 2020. aastaks rahastatakse kogu patsientidele vajalik ravi ja hinnad katavad tegelikud kulud,” jätkas Rehemaa. Seni on valitsus selle ettepaneku eelkõige IRLi rahandusministri Sven Sesteri vastuseisu tõttu tagasi lükanud.

Ossinovski sõnul tuleb otsustamiseks kõigepealt ära oodata rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos. “Nii majanduskasvu kui ka paremate maksulaekumistega seoses tekib riigil igal aastal täiendavat rahalist võimekust ja see on poliitilise läbirääkimise küsimus, milliste riiklike vajaduse katteks seda vabanevat rahalist ressurssi kasutada otsustatakse,” lisas ta.

Haiglate liidu juht ja haigekassa nõukogu liige Urmas Sule ütles pärast haigekassa nõukogu otsuseta istungit, et tervishoiutöötajate jaoks tähendab see, et kindlust ei tekkinud. “Positiivse poole pealt tähendab see aga, et ei ole välistatud kollektiivlepingu tingimuste täitmine,” lisas Sule.

Mitme aasta töö

Valitsusse viidud ettepanekuid kommenteerides rõhutas Urmas Sule, et tegemist on mitme aasta tööga, mis jagatakse elluviimiseks kindlasti etappideks. “Üks asi on muidugi perspektiiv, milles me tahame ministrit kindlasti toetada, aga oluline lihtne küsimus on, mis saab juba aastal 2018,” ütles ta.

Kollektiivlepingu sõlmimine on Sule sõnul alati tähendanud seda, et esimesel lepinguaastal saadakse aru, mis on selle mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele, aga lepingu teisel aastal on eriarstiabi kättesaadavus inimeste jaoks alati halvenenud. “Me ei saa palgatingimusi parandada olukorras, kus see tuleb patsientide arvel,” tõdes Sule.

Ka vastupidine samm, kus arstide ja õdede palka piisavalt ei tõsteta, oleks tema sõnul vale. “Aastate jooksul sõlmitud kollektiivlepingute koondtulemus on, et nende inimeste lahkumine Eesti tööturult on oluliselt vähenenud,” jätkas liidu juht. Varem on haiglate liit öelnud, et nende jaoks on kollektiivlepingule allakirjutamise oluline tingimus, et haigekassa lepingut ületava töö senised koefitsiendid säiliksid ja see saaks ka dokumenteeritud.

Ühiste eesmärkide protokolli saigi 21. märtsil ühe punktina kirja, et säilitatakse eriarstiabi ravi rahastamise lepingu mahtu ületava töö eest kehtivad põhimõtted, sh ambulatoorses ja päevaravis koefitsient 0,7 ja statsionaarses ravis koefitsient 0,3. Sule sõnul piisab haiglate liidule sellest protokollist ja mingit uut eraldi lepingut koefitsientide sätestamise tarbeks enam ei oodata.

Haigekassa nõukogu järgmine istung on 21. aprillil.