• OMX Baltic0,01%307,77
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,05%1 448,24
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,67%10 367,83
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,2
  • OMX Baltic0,01%307,77
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,05%1 448,24
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,67%10 367,83
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,2
Eduka Eesti arvamuskonkursi tänavu auhinnatud lood ei tekita ettevõtjates ja poliitikutes mingit vasikavaimustust, küll aga sunnivad mõtlikuks.
Eduka Eesti lõpuüritus 2017
  • Eduka Eesti lõpuüritus 2017
  • Foto: Andras Kralla
Tänavuse 10 000eurose peapreemia pälvis ettevõtja Jaak Laineste, kes soovitas IT-ettevõtjatel oma mullist välja tulla ja rohkem keskenduda päris elu probleemide lahendamisele. Ta pakkus välja ka konkreetse tegevuskava, kuidas saavutada selleks vajalikku mõtteviisi muutust.
IT-ettevõtja Sten Tamkivi leiab, et Laineste pärismajanduse ja äpimajanduse vastandamine on tupiktee. „Hinnata innovatsiooni vormi järgi, naeruvääristada ettevõtteid kõrvaltvaataja pilgu järgi heaks ja halvaks – see ei vii kuhugi,“ leiab ta. Tamkivi meelest pole mingit vahet, kas äpp või mitte äpp, kui loodav lisaväärtus on väärt kümneid miljardeid.
Edukas Eesti
Tänavu viiendat aastat teoks saanud Eduka Eesti arvamuskonkursi raames avaldas Äripäev 60 arvamuslugu. Äripäeva partnerid konkursi korraldamisel olid Tallinna Kaubamaja, Danske Bank, ACE Logistics, Silberauto, Eesti Gaasi ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor.
„Laineste toob arusaamatu näite, et kuna Skype, Uber või Paypal on “äpid“, siis on sedalaadi projektid kuidagi alaväärsemad ja nende edu lihtsalt õnne küsimus,“ selgitab Tamkivi.  „Ta unustab, et nende firmade domineeritavad telekommunikatsioonitööstus, transport ja finantsvahendus on kõik maailma tähtsamad tööstusharud – ja hoopis see on põhjus, miks tuhanded firmad sinna läbi murda üritavad.“
„Jaak Laineste kirjutab huvitavalt ja päris probleemist,“ tunnistab Nortali juhatuse esimees Priit Alamäe, kes võttis eelmise hooaja konkursi peavõidu. „Samas ei kritiseeriks ma neid n-ö äpitegijaid, kes suudavad muu maailma jaoks võõraste või imelike ideede realiseerimiseks raha tõsta,“ arutleb Alamäe. „Senikaua kui leidub kapitali, mis on valmis inimeste eneseotsinguid finantseerima, tuleb see tänuga vastu võtta. Ja Eestis on õnneks piisavalt palju tehnoloogiaettevõtteid, kes lahendavad päris probleeme ning teevad seda maailmatasemel.“
Maale tööle!
Teise koha pälvisid filosoofiaõppejõud Eik Hermann ja kindlustusdirektor Lauri Tõnise ettepanekuga rajada maakohtadesse kaugtöökeskused: töö iseloom on muutunud ja maal ei pea enam ammugi ainult „maatööd“ tegema, kuid kõigile ei pruugi ka kodus töötamine sobida. „Ettepanek rajada tühjaks jäävatesse vallamajadesse kaugtöökeskused on hea mõte,“ leiab mikroettevõtja Maire Forsel. „Eestis on tegelikult tugistruktuur selliste keskuste loomiseks juba olemas – MTÜ Targa Töö Ühing, mille eestvedaja Kadri Seeder on aastaid kaugtööd propageerinud, ja ka kaugtöökeskusi on selle ühingu eestvedamisel Eestisse loodud päris mitu.“
Forsel ise eelistab ikka kodus töötada, sest on nii palju efektiivsem. „Aga nende jaoks, kes vajaksid rohkem sotsiaalset suhtlemist, on kaugtööd kindlasti taolises keskuses parem teha,“ on ta kindel. Forsel teab, et paljudki targad ja endaga hästi toime tulevad inimesed unistavad maale kolimisest, aga ei saa seda teha, et tööandja ei usalda kaugtöötajaid. „Loodan, et see muutub,“ sõnab Forsel. „Mina loodan küll väga, et Maaelu 2:0 võiks olla meie uus Skype – midagi, mille järgi meid, eestlasi, tuntakse.“
Riigihalduse ministeri Mihhail Korbi (Keskerakond) sõnul on Hermanni ja Tõnise ideel jumet, kuid alustada tuleks väiksemas mahus ja nii-öelda pilootprojektiga. „On keeruline ette kujutada, et sellised kohad on igas omavalitsuses,“ sõnab ta. Siiski ütleb ta endal olevat hea meel sellise idee üle. „Kui maakondades on rohkem riigiasutuste töökohti, tähendab see väljaspool pealinna omavalitsustele rohkem elanikke ning suuremaid maksulaekumisi ja rohkem riiki kohapeal.“
Endine riigihalduse ministri Arto Aasa (Reformierakond) sõnul on Hermanni-Tõnise idee mõistlik ja usutavalt argumenteeritud. „Kaugtöökohtade loomine oli ka minu kui riigihalduse ministri üks prioriteete, mida aga paraku uue valitsuse tööplaanist hetkel enam ei leia,“ lausub ta. „Suurte asutuste pealinnast jõuga välja surumise asemel peaks valitsus pingutama kaugtöökohtade loomisel Tallinnast eemal. Füüsiliselt on selleks suurepärased võimalused nii tühjaks jäävates vallamajades kui maavalitsuse hoonetes.“
Sularaha alternatiiv on hea
Kolmanda koha võitis varemgi Eduka Eesti arvamuskonkursil auhinda vastu võtta saanud ärirahanduse magistrant Priit Pekarev digitaalse sularaha kasutuselevõtu ideega, mis peaks e-Eesti maailmakaardile lennutama.
Eduka Eesti konkurssi igal aastal huviga jälgiv finantsinspektsiooni peadirektor Kilvar Kessler pooldab vaba konkurentsi. „Juhul, kui lisaks olemasolevale sularahale, makseteenustele, e-rahale ja nende kõrval olevale krüptorahale on ruumi veel digitaalsele sularahale, siis on see vahva,“ teatab ta. „Riik peaks ühte või teist maksevahendit eriliselt propageerima. Riigil tuleb õigusnormide ja (järelevalve)institutsioonide tegevusega toetada, et maksesüsteem toimiks korra- ja õiguspäraselt, mõistliku ettemääratavuse ja kindlusega.“ Kessler lisab, et maksevahendite paljusus ja konkurents võimaldab riske hajutada.
Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm on Äripäeva veergudel möönnud sularaha vähendamise vajadust. „Sularaha kõige kallim maksevahend ja sularahaga kaasnevad riskid,“ on Talihärm öelnud. Pekarevi arvamust, et digitaalne sularaha võimaldaks likvideerida varimajandust ja vähendaks ümbrikupalga maksmist ja käibemaksupettusi, ta ei jaga.
Circle K Eesti peadirektor Kai Realo on Pekarevi idee kohta öelnud, et ilmselt oleks sularahavaba maailm iga kaupmehe unistus. Siiski on maailma, kus sularahal kohta pole, tema meelest keeruline ette kujutada, aga alternatiivide tekkimine müntidele ja kupüüridele on hea.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele