Elektrilevi sunniti hindu alandama

Tegemist on nii-öelda valmisolekutasuga, mis rakendub alates järgmisest aastast. Arvestuse aluseks on eelnev ehk 2017. aasta ja tasu suurus sõltub peakaitsmest.

Praegu on Elektrilevi võrgus umbes 57 000 tarbimiskohta, kus aastate jooksul pole elektrit praktiliselt vajatud, kuid lepingu alusel on Elektrilevil kohustus võrgukasutuse valmisolek tagada. Kilovatt-tunni põhise hinnastamise korral ei tule neist kohtadest tasu, kuid kulud võrgu valmisoleku hoidmisele tuleb teha ja need sisalduvad täna teiste klientide võrgutasus. Näiteks ootab uuendamist nii kasutusvalmiduse säilitamiseks kui ka elektriohutuse tagamiseks rohkem kui 1000 kilomeetrit liine, millest pole aasta jooksul ühtki kilovatt-tundi elektrit edastatud. Selleks kuluks Mere sõnul ligikaudu 16 miljonit eurot.

Kolm põhjust

Peamine põhjus, miks võrguteenuse hind peab konkurentsiameti teatel langema, on võrgukadude vähenemine 4,5% ja kaugloetavatele arvestitele üleminek. Samuti mõjutab hinna langust kadude elektri hinna vähenemine, sest võrreldes eelnevate aastatega on elektri börsihind oluliselt langenud. Kolmandaks põhjuseks, miks võrgutasu peab alanema, on langenud intressimäärad, mis on aluseks ettevõtja poolt teenitava kasumi arvutamisel.

Võrguteenuselt oodatakse Mere sõnul töökindlust ja soodsat hinda. „Oleme viimase viie aasta jooksul kolmandiku võrra rikkeid vähendanud ja seeläbi töökindlust parandanud," märkis Mere. Kulusid aitavad kärpida ka kaugloetavad arvestid.

„Kui vaadata ajalugu, siis viimase umbes 12 aasta jooksul on võrguteenused reaalhindades vähenenud 14%. Täna on inimestel kergem võrguteenuse kulu kanda kui 12 aastat tagasi.“

Muutused ka äriklientidel

Muutusi tuleb ka ettevõtetele. "Äriklientidele tulevad suurimad muutused. Hind langeb keskmiselt 8–9%, väikesele grupile. Kõige suurematele klientidele tõusevad hinnad 2,5%," selgitas Mere. "Seal oleme hinna viinud juba nii madalale, et meie sisseostuhind on madalam kui klientidele pakutav," märkis Mere.