Eesti Meedias laastud lendavad

Täna asus aga Eesti Meedia sisu- ja programmidirektori ametit täitma pikaaegne meediajuht ning hiljuti EASi tüürinud Hanno Tomberg. „Oleme kõikides personalivalikutes lähtunud loogikast, et tahame enda juurde parimaid,“ sõnas Nuutmann, kelle sõnul Tombergi EASi juhi kohalt lahti laskmine nende otsust kuidagi ei mõjutanud. „Ma arvan, et see oli riigi poolt väga ebapädev otsus,“ lisas ta.

Nuutmanni sõnul kaalus Eesti Meedia juhtkond uuele sisu- ja programmidirektori ametikohale ka koondamisteate saanud Kala ja Orut. Seda teed aga ei mindud tema sõnul seetõttu, et uus ametikoht vajab laialdasemaid kogemusi – uue ametikoha vastutusvaldkonda kuulub kogu uudismeedia. „Urmas Oru on väga tugev telejuht ja Peep Kala väga tugev pabermeediajuht – nende kogemus on väga tugev, kuid seda väga spetsiifilises ja konkreetses alas,“ põhjendas Nuutmann.

Nuutmanni sõnul kaaluti ka 10. veebruaril postilt lahkuvatele juhtidele teiste ametikohtade leidmist. „Uute vähendatud juhtimiskihtide tõttu oleksid kõik pakutud lahendused olnud aga n-ö otsitud kohad,“ möönis ta.

Paar nädalat tagasi Postimehe sporditoimetuse juhi kohalt lahkunud Peep Pahv pidi enda sõnul pillid kotti pakkima päevapealt. Nuutmanni sõnul vastab Pahvi väide tõele, kuid ta tõdes, et tegu on pigem humaanse lähenemisega. „Ükski töötaja, olgu ta tippjuht või toimetuse juht, ei soovi pärast sellise teate kuulmist jätkata ise üle paari päeva. Urmas Orule ja Peep Kalale ei olnud meil ka mõtet neid asju nädalaid ette rääkida – tegemist on tippjuhtidega ja tavaliselt antakse kõikides organisatsioonides tippjuhtidele lepingu lõppemisest teada päevapealt,“ selgitas Eesti Meedia juht.

Mingeid isiklikke probleeme Nuutmanni sõnutsi lahtilastud juhtidega ei olnud. Tema sõnutsi mõistsid nii Kala kui Oru otsuse tagamaid. „Ei saa öelda, et sellised lahkumised toimuvad sõbralikus meeleolus. Ütleme nii, et pigem konstruktiivses meeleolus,“ möönis Nuutmann.

Ametikohti kaob ka allpool

Nuutmanni sõnul tahetakse laiapõhjalise restruktureerimisega kaotada ära dubleerimine. „Muudatused on ette võetud just selle pärast, et kontsernis on väga palju toetavaid tegevusi, mis ei anna mitte midagi juurde lugejale, kuulajale või vaatajale,“ sõnas Nuutmann. Näitena tõi ta välja kontserniülese raamatupidamise loomise. Praegu on igal juriidilisel kehal oma raamatupidamine. „Läbi ühise finantsstruktuuri on võimalik raamatupidajad ära jagada funktsioonipõhiselt – keegi sisestab andmeid, keegi teostab makse, keegi arvestab palku – sealt tuleb väga oluline inimressursi kokkuhoid. Sama kehtib ka näiteks turunduse puhul,“ tõdes kontserni juht, lisades, et suurim võit ei ole mitte kulude kokkuhoid, vaid tugevam tulemus.

Nuutmann möönis, et koos dubleerimise kaotamisega kaob ka osa ametikohti. „Lõplikke numbreid ei saa me täna välja öelda. Selge on see, et enamikus osakondades mingisugune inimeste vähenemine tuleb,“ lisas ta. Eesti Meedia Eesti ettevõtetes töötab umbkaudu 1000 inimest. „Selgelt ei räägi me sadadest inimestest. Osa tegevusi on juba ka lõpule viidud – meil on ühine müügiosakond, personaliosakond, IT-osakond,“ loetles Nuutmann.

Päevapealt aga midagi suurt ei juhtu. Teised ühinevate ettevõtete juhatuse liikmed kutsutakse juhatustest tagasi ning nad jätkavad Nuutmanni kinnitusel tööd Eesti Meedias. Samuti võtab ettevõte kõigi ühinevate firmade töötajate töölepingud muutmatul kujul üle. Samuti jätkavad tööd kõik iseseisvad toimetused ja olemasolevad kaubamärgid, kinnitas Nuutmann.