Intervjuu: Eestile ja Lätile üks maksuamet

See on küsimus, mis lõhestab Läti äriringkondi. Meie kui mõttekoja vaade on, et see maks võiks kehtima hakata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE), millel on ilmsed probleemid kapitali akumuleerimisega. Suurtele mitte, neil on juba praegu võimalik investeeringutelt erinevaid maksusoodustusi saada. Nagu Latvijas Finieris, mis avas mullu Eestis suure tehase.

VKEd on aga mudas kinni, nad peavad maksma suhteliselt kõrgeid makse suhteliselt väikeselt kasumilt. Nii ei teki võimalust investeerida ega tegevust laiendada. See muudatus motiveeriks lisaks makse mitte varjama – deklareeritakse ja reinvesteeritakse. See loob töökohti, innovatsiooni ja kõike muud positiivset. Üks meie uuringuid aastal 2015 puudutas just VKEde juurdepääsu rahastusele ja see on reaalne probleem. Pangad ei andnud laenu, sest firmade bilansid ei olnud väga ilusad. Ja firmad ei küsinud ka, sest arvasid, et pangad nagunii ei anna.

Aga ikkagi, kui reaalne selline maksumuudatus on?

Läti valitsus on lubanud aprilli alguses avaldada kaks suurt poliitikaalgatust. Üks tervishoiu- ja teine maksupoliitika kohta. Seal on sees ka reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastus. Kas seda soovitatakse, tõenäosus on 50:50, sest erinevad huvid on mängus. Kuid see on alternatiiv, mida valitsus tõsiselt kaalub ja läbi arvutab.

Probleem on selles, et maksubaas väheneks. Nagu nägime Eestis, esimesel kolmel aastal vähenes valitsuse maksutulu ettevõtete maksustamiselt märkimisväärselt. Neljandast aastast läks juba ülesmäge. Aga lühiajaliselt maksutulu väheneks ja valitsused mõtlevad lühikeses perspektiivis. Eriti seetõttu, et 2018. aastal on Lätis tulemas valimised.

Ja tuleb meeles pidada, et tuleval aastal kasvavad Läti kaitsekulud 2%-le SKPst tänavuselt 1,7%-lt. Kuna majanduskasv on viimastel aastatel olnud suhteliselt paigal, on raske seda raha leida. Kui selle maksu kehtestamisest tulud kahaneksid, siis muidugi võtab valitsus seda arvesse.

Eestis on mitmel puhul Läti maksumuudatusi eeskujuks toodud, näiteks mikroettevõtete maksustamist.

Kõigel on plussid ja miinused. Mikroettevõtte maks oli üsna innovatiivne kui see kehtestati ja seda kiideti igal pool. Aga seda on palju kuritarvitatud ja see oli probleem. Kui suured ettevõtted nägid võimalust teha varem palgalistest töötajatest alltöövõtjad, siis nad seda ka tegid. Ehk kui enne oli sul palgal konsultant, kellelt maksti maksud ja sotsiaalmaks ja maksukiil oli kuskil 40% , siis nüüd tekkis võimalus töösuhe formaalselt lõpetada, konsultant lõi omale mikroettevõtte, millele kehtisid maksusoodustused, ja jätkas töötamist konsultandina selle sama ettevõtte heaks. Selle asemel, et maksta maksu 40%, oli maksumäär 9%. . Riigi maksutulu vähenes. Maksuametil ei olnud võimet teha vahet inimeste vahel, kes olid n.ö ehtsad mikroettevõtted, ja nende vahel, kes seda süsteemi kuritarvitasid.