Saemehed lõikavad väiksemat kasumit

Tulukuseaastad jäävad minevikku

Viljandimaal tegutseva Combimill Sakala tegevjuhi Aimar Kreevaldi sõnul tahavad nad tänavu toota 110 000 m3 saematerjali ehk plaanivad kümneprotsendist kasvu. „Tulukuseaastad jäävad minevikku, tuleb tõdeda. Peamine, et tootmismaht vähemalt säiliks, sest saetööstus on ju mahubisnis,“ kommenteeris ta.

Combi gruppi kuuluva teise saeveski, Järvamaal tegutseva Combimill Reopalu tegevjuhi Marek Mooritsa kinnitusel plaanivad nad tänavuseks tootmismahuks 125 000 m3. „Tahame veerandi võrra rohkem saagida,“ lausus ta. „Investeeringud on läinud õigesse kohta. Eelmine, ligi pool sajandit vana saeliin ja senine tehnoloogia olid ajale jalgu jäänud.“

Võrumaa saetööstuse Toftani juht Martin Arula avaldas lootust, et saematerjali hinnad võivad tõusta. „On näha paranemise märke,“ ütles ta. „Nõudlus saematerjali järele on olemas. Hinnad veel esimeses kvartalis ilmselt ei liigu, aga võib juhtuda, et teises kvartalis liiguvad natuke ülespoole ja äkki kompenseerivad hakke ning saepuru hinnalanguse.“

Arula andmeil on hakke ja saepuru hinnad langenud 35-40 protsenti. „Pelletituru kukkumine pigistab natuke meie sektorit ja vähendab ettevõtete kasumlikkust,“ seletas ta. „Kui hakke ja saepuru müük langeks ära, paneks see meiesuguse saetööstuse kolme-nelja päevaga seisma. Hakke ja saepuru suuri koguseid pole võimalik kusagile ladustada.“

Kogused kosuvad

Toftani senine, jämedamat palki saagiv saeveski ehk Toftan 1 tootis eelmisel aastal 202 000 m3 ja sügisel käivitunud, kolmemeetrist peenpalki saagiv saeveski ehk Toftan 2 tootis loodetust vähem, vaid 7400 m3 saematerjali. „Kõrgesti automatiseeritud tootmise käivitamine on võtnud prognoositust enam aega,“ möönis Arula ja lisas, et paari kuu pärast peaks peenpalgi saeveski töötama täie vaardiga ühes vahetuses ja teisest poolaastast kahes vahetuses.

Tänavu prognoositakse Toftan 1 tootmismahuks 204 000 m3 ja Toftan 2 tootmismahuks 116 000 m3 saematerjali. „Praeguse tootmisvõimsuse jaoks on meil peenpalki enam kui küll, kuid kuna tegu on uue sortimendiga, siis tuleb veel teha selgitustööd,“ rääkis Arula. „Kohalikud metsaomanikud ja raieõiguse omanikud ei saa veel päris lõpuni aru, et kolmemeetrine peenpalk on see sama peenpalk, mis muidu on paberipuuks sorditud. Ka ei oska kõik harvesterioperaatorid masinat häälestada nii, et see teeks meie jaoks õiget järkamist. Meil on kompetents olemas ja me saame aidata harvestereid ümber programmeerida.“