Kisub buumiks

Kümne suurima tehingu hulka mahtus ka Tallinki suuromaniku Infortari Eesti Gaasi enamusosaluse ostmine. Infortari juhatuse liikme Ain Hanschmidti sõnul tuli ettevõtete ülevõtmistes suur hüpe hoopiski sellepärast, et Eesti majanduskeskkond ei ole enam nii atraktiivne. „Välisinvestorid, nii strateegilised kui ka finantsinvestorid lahkuvad, otsimaks paremaid investeerimisvõimalusi," ütles ta. See aga annab kodumaisele kapitalile võmaluse osta välisinvestorid välja ja seejärel koostöös muuta Eesti majanduskeskond atraktiivsemaks, lisas ta. Kohalikku kapitali aitab tema sõnul ka Eesti hea pangandussüsteem, madalad intressid ja pankade agressiivne laenupakkumine, mis annab ettevõtjatele investeerimiseks soodsad tingimused.

Buumiaegne tase

Soraineni juhtivpartneri Toomas Prangli sõnul oli juba eelmisel aastal näha, et kohalik kapital on muutunud aktiivsemaks. See aga ei tähenda, justkui väliskapital Eestist võrreldes teiste Balti riikidega kuidagi rohkem väljuks. „Ma oleksin ettevaatlik sõna „buum“ kasutamisel, kuid tehingute aktiivsust võib võrrelda 2006.-2008. aastate tasemega,“ ütles Prangli. Ta lisas, et kui just suuremat makromajanduslikku krahhi ei tule, tehakse ka sel aastal Eestis vähemalt sama suures mahus tehinguid kui mullu. „Kui vaadata, kui palju Soraineni tiim juba praegu käimasolevate tehingute juures on, siis sellist algust nagu sel aastal pole küll tükk aega olnud,“ sõnas ta.

Kohaliku kapitali aktiivsusele aitab kaasa näiteks turul toimuv konsolideerumine, aga ka see, et võrreldes varasemate aastatega on erakapitali fondid rohkem tegutsema hakanud. Prangli sõnul on sellele kaasa aidanud nii Eesti valitsuse kui ka Euroopa Investeerimispanga initsiatiivid. Nii on viimastel aastatel tekkinud juurde 3-4 uut fondi, kes on hakanud aktiivselt investeerima ja andnud sellele ka kapitaliinvesteeringutele suuremat hoogu juurde.

Leedu kasvab jõudsalt

Kas kohaliku kapitali kasv võiks näidata, et kohalikud ettevõtjad ja investorid on ebastabiilse väliskeskkonna mõjude hirmust üle saanud, Prangli ei usu. „Ma ei usu, et geopoliitiline risk oleks üldse kuidagi suuri tehinguid mõjutanud. Kindlasti mõjutab see majandust ja kindlasti ka strateegilised ning finantsinvestorid seda ohtu kaaluvad, ent möödunud aastal see tegur midagi suurt ei muutnud,“ rääkis ta.

Prangli lisas, et mullu oli küll Lätis vähem tehinguid kui varem, kuid väikse riigi kohta on aastast aastasse säärased kõikumised täiesti normaalsed. Ka Leedu kasv on tema sõnul loogiline, kuna Leedu majandus on Baltikumi suurim, Eesti omast lausa kaks korda suurem. „On loogiline, et Leedus toimuvad suurimad tehingud. Usun, et näeme Leedu kasvu veel ka järgnevatel aastatel,“ ütles ta.

Kapitali saab paremini kätte