Kuidas kriisi puhkedes vähem kõrvetada saada?

„Minu hinnangul on nii aktsiad, võlakirjad kui ka kinnisvara hetkel väga kõrgelt hinnastatud,“ leiab LHV Groupi suuraktsionär Andres Viisemann. „Nende varade hinnad on tõusnud, sest intressimäärad on langenud või püsinud enneolematult madalal – usun, et pea kõikidesse varaklassidesse on võimalik tulevikus madalamalt hinnatasemelt siseneda,“ märkis ta.

Sellegipoolest voolab Swedbank Marketsi juhi Darius Geceviciuse kinnitusel raha siiani riskantsetesse varaklassidesse. „Aktsiad ja kõrge tootlusega võlakirjad on endiselt populaarsed,“ kinnitas ta. „Seda isegi arenevatel turgudel,“ lisas ekspert.

Kukkumine tuleb kiire

Talpsepp peab tähtsaks, et investor paigutaks vaid seda raha, millest ei sõltu tema igapäevased vajadused. „Vahendeid peaks jätkuma ka ilma regulaarse aktsiamüügita ning dividenditulule lootmata,“ märkis ta. „Turuolukorra kehvenedes võivad muidu rahavoogu tootvate varade puhul tavapärased rahavood ehk dividendid või intressimaksed paraku ka kahaneda,“ viitas Talpsepp sellele, et kõike tasub alati planeerida mõistlike varudega.

Ka Rebane leiab, et vaba raha võiks olla pigem rohkem kui vähem. „Isiklikult arvan, et piinlikkust ei peaks tundma ka siis, kui selle osakaal jääb praeguses turuolukorras portfellis suhteliselt kõrgeks,“ ütles ta. „Raha on kui kuiv püssirohi, mida saab järgmisel võimalusel tööle panna ning neid võimalusi avaneb ikka ja jälle, ka pärast pea kaheksa aasta pikkust rallit,“ oli Rebane optimistlik.

Viisemann on samuti seisukohal, et raha hoidmine investorile kahjuks ei tule. „Nii kaua, kui inflatsioon püsib väga madalal ja majandus ei kasva, ei kaota pangakontol seisev või deposiidis raha oma ostujõudu,“ oli ta veendunud.

Venita horisont pikaks

Kuna ka Rebase meelest on tippude ja põhjade tabamine aktsiaturul praktiliselt võimatu, siis soovitab ta edukuse tõenäosust parandada pikaajalise investeerimisega. „Horisondi võimalikult pikaks venitamine vähendab tsüklite mõju,“ selgitas ta. „Samuti tuleb kasuks regulaarselt ja järjepidevalt investeerimine, seda ka langevate turgude kontekstis – olgugi, et seda on psühholoogiliselt raske teha,“ lisas Rebane.

Seejuures rõhutas Talpsepp, et alati tasub oma investeeringud varaklasside vahel hajutada. „Uuringud on näidanud, et just varaklasside vahelisest valikust sõltub pikaajalise investeerimise puhul väga suur osa tootluse erisusest,“ rääkis ta. „Konkreetsete varade, näiteks aktsiate valik varaklassi sees ning ka ajastamine on pikas perspektiivis sisuliselt ebaolulised,“ lisas ta, viidates sellele, et peab üheks alternatiiviks kinnisvarainvesteeringuid, mis ei sisalda endas laene kinnisvaraarendajatele.

Usalda ka oma investeeringuid

Viisemann aga leiab, et kõik otsused tuleks läbi kaaluda ning kriisi kartuses ei tohi müügiotsuseid rabeledes teha. „Aktiivsed kauplejad võivad ka praeguselt hinnatasemelt ostes korralikult raha teha,“ viitas ta sellele, et palju tehinguid tegevatel investoritel on võimalus ka teenida.

Rebane lisas, et kui investeerida konkreetsesse ettevõttesse, siis tegelikult ei ole väga oluline, mida teeb üldine turg, sest iga korrektsioon pole viide eesseisvale majandussurutisele. „Sel juhul loeb antud firma toode või teenus ning see, millise teesi alusel on raha ettevõttesse paigutatud,“ lisas ta.