Ansip: visionäärid pingutavad üle

„Need asjad lihtsalt tulevad Eestile lahendamiseks,“ ütles Ansip täna Tallinnas. Juba üksi digitaalse ühisturu valdkonnas, mis on Ansipi vastutusala, jõuavad mitmed eelnõud sellisesse faasi, kus on vaja hakata otsustama. Kui nendest kasvõi pooled jõuaks lõpule viia, saaks öelda, et oli hea eesistumise aeg.

Aasta 2013 kevadel korraldas Euroopa Komisjoni Eesti esindus arutelu, kus president Toomas Hendrik Ilves ja vandeadvokaat Jüri Raidla arutlesid selle üle, milliseid teemasid Eesti ELi eesistuja rollis peaks tõstatama. Raidla soovitas Eestil tagant tõugata ja eest vedada Euroopa Liidu föderaliseerumise protsessi ideed, kuna see on väikeriigi Eesti huvides. Räägiti sellest, et Eesti võiks lausa välja pakkuda Euroopa föderatsiooni konstitutsioonikavandi.

Ansipi vaade on palju maalähedasem.

„Visionäärid pingutavad üle,“ ütles Ansip, pidades silmas just arutelusid selle üle, kas Euroopa Liit peaks olema riikide liit või liitriik. „Mõtelda on mõnus, aga see on kaugel reaalsusest,“ märkis ta, viidates, et Euroopa Liidu eelarve on vaid 1% SKPst ning selliste vahenditega pole võimalik ühtegi „riiki“ pidada. "Mis Euroopa Liidus on hea, on kokkulepped. Aga täitevvõimu 1%ga SKPst ülal pidada on võimatu.“

Küll aga võivad taolised arutelud ära peletada palju neid inimesi, kes on oma riigi patrioodid ja kes võtavad asja must-valgelt. Ansipi sõnul ei vastandu Euroopa Liit rahvusriikidele ja rahvuslikule identiteedile, vaid täiendab seda ja lisab võimalusi, mida rahvusriigil üksi ei ole.

Ansip ei kiitnud heaks ka ideed korraldada Eesti ELi eesistumise ajal Tallinnas Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumine. Riias ja Vilniuses sellised tippkohtumised toimusid, kuid Ansipi arvates ei peaks Balti riigid seda n-ö oma teemaks tegema. Seda tuleks arutada ka lääneriikide eestvedamisel. „Peaksime vaatama globaalsemat pilti. Millist sõnumit me initsiatiivide endale haaramisega maailmale saadame ja kas see soodustab lõppeesmärgi saavutamist või isegi töötab sellele vastu,“ ütles Ansip.

Eesti valitsus arutab eesistumise kava tuleval nädalal.

Ansip tunnustas ELi esimesi initsiatiive kaitsekoostöös, millele Eesti seni pigem viltu on vaadanud, kartes NATO rolli dubleerimist. USA viimaste presidendivalimistega on vaatepunkt nihkuma hakanud. Selline koostöö on tervitatav ja Eesti huvides, märkis Ansip.

Oma valdkonnas – digitaalse ühisturu alal – saab alanud aasta Ansipi sõnul olema „käega katsutavate võitude aasta“. Kõneminutite ja SMSide rändlustasud kaovad eeeloleval suvel, ehkki andmeside osas tulevad Balti ja Skandinaavia riikide kodanikele ilmselt mingid mahupiirangud. Tulemusi on oodata ka digitaalse sisu kaasaskantavuse osas ja põhjendamatu geoblokeeringu kaotamise alal, ehkki protsessid ilmselt selle aastaga veel päris lõpule ei jõua. Tuleval nädalal esitleb Ansip Euroopa Komisjoni andmete vaba liikumise paketi ettepanekut.

Ansip möönis, et digitaalse ühisturu valdkond on praegu Euroopa Liidus üks neid alasid, kus edasiliikumine oleks justkui kõige lihtsam, sest teemad pole poliitiliselt nii laetud. Paraku ilmneb ka selles vallas, et detailideni jõudes leidub alati tuhandeid põhjusi, miks asjaga mitte edasi minna.