„Ehituses on mingi väga suur jama“

Harju maakohus algatas mõni päev enne jõule Bauschmidti saneerimismenetluse. Saneerimiskava on ettevõttel aega esitada veebruari keskpaigani. „Summad on ikkagi suured,“ nentis firma omanik Mait Schmidt võlgadest rääkides, kuid täpseid numbreid ei avaldanud. Võlausaldajaid on kogunenud 200 ligi.

„Bauschmidt ei ole väike firma. Kõigile oli saneerimine üllatav,“ ütles Klaaspasuna juhatuse liige Aare Roosiväli. „Sellest võib välja lugeda nii mõndagi, mis turul sel aastal toimuma hakkab. Arvan, et Bauschmidt ei ole ainuke, kellel on raskusi,“ leidis ta. „Ehituses on mingi väga suur jama. Paistab eelmise masu muster olevat. Ehitatakse julmalt palju. Kellel neid äripindasid vaja on?“

Hüpe käibes

Peatöövõtjad vastupidiselt allhankijale ei näe ehitusturgu nii mustades toonides, pigem liiguvad mõtted  tellijate suhtumise juurde. „Elus on see kogu aeg nii, et kellelgi läheb halvasti ja kellelgi hästi,“ lausus Astlanda Ehituse juht Kaupo Kolsar. „Tuleb vaadata korrektseid tellijaid ja turvalisi lepinguid. See, et kerge ülekuumenemise märk on ... See on ka suhteliselt subjektiivne.“

Bauschmidti saneerimine näitab Kolsari hinnangul, et peatöövõtjate rahakott on õhuke. „Konkurents on tihe ja kui mõni tellijatest jätab kas tähtajaks või üleüldse maksmata, siis on rahavoos kohe suur auk,“ lausus Kolsar ja kinnitas, et Astlandaga on kõik korras.

„Oleme väga konservatiivsed, ei laiene. Bauschmidt on hirmsasti laienenud. Ehitajad, kindlasti ka Mait Schmidt suudavad riske hinnata, aga kui tulevad ettenägematused ...“ jättis Kolsar mõtte lõpu õhku.

Bauschmidti saneerimine oli Ehitustrusti, mis sündis Nordeconi pereheitmise tulemusena, juhile Kaido Somelarile „päris suur üllatus vanasse aastasse“. „Et see niimoodi juhtus ... Iseenesest ju tegusad inimesed – ei osanud seda arvata,“ sõnas Somelar, kes leiab, et peatöövõtja sõltub palju tellijast.

„Kui tellijal on äriplaanis natukenegi mõte, et kasum peab tulema viimasest arvest, siis on see ohtlik. Piisab kahest objektist, et viimase makse tasumata jätmisel on sul raha puudu. Paratamatult edasi ei liigu, kohe tekib ka alltöövõtjate küsimus,“ lausus Somelar.

Ta soovitab jälgida enne lepingu sõlmimist, milline on tellija taust ja ärikultuur lähiperioodidel olnud. Riske aitab Somelari sõnul maandada veel see, kui näiteks büroohoonet ehitades on 50–60% rentnikest varakult olemas. „Mitte nii, et on null, hõisatakse ja juuakse šampust.“