Bauschmidt läks enne jõule saneerimisele

Vaidleb tellijaga kohtus

Probleemide kurja juur peitub Schmidti sõnul kohtuvaidluses ühe tellijaga. Vastutuse asetab Schmidt tellija õlule. “Olgugi, et Bauschmidt on hoone kvaliteetselt valmis ehitanud, asus tellija kunstlikult venitama hoone vastuvõtmisega. Selle eesmärk oli tekitada kunstlikult suur leppetrahvinõue, mille arvelt vähendada ehitusmaksumust,” rääkis Schmidt, kuid ei avaldanud, kellega tegu.

“Kuigi tegu on tõepoolest ühe projektiga, tekitas rahavoogude takerdumine ajutise likviidsusprobleemi,” põhjendas Schmidt, miks ta saneerimisavalduse esitas. “Saneerimise kasuks otustasime seepärast, et tagada oma võlausaldajate ja koostööpartnerite võrdne kohtlemine,” ütles ta.

Bauschmidtil on käsil kümme projekti, millest suurimad on Kopli trammiteede ehitus, Eesti suursaatkonna tööd Vilniuses, US Military Ämari kasarmu ja kortermajade ehitus Tallinnas.

Bauschmidti selle aasta käive ületab 30 miljoni euro piiri. Samal ajal ootab ees suur kahjum, märkis Schmidt. “Saneerimise õnnestumisel loodame järgmine aasta taas kasumisse jõuda. Järgmisteks aastateks on meil umbes 42 miljoni eurone lepingute portfell,” lausus ta.

Saneerimisnõustaja, büroo Kraavi&Partnerid vandeadvokaadi Veli Kraaviga kohtus Schmidt eile, kohtumine on ees ka homme.

Bauschmidti juhatuse liikmed peavad 9. jaanuaril kohtus vandega kinnitama, et nende esitatud andmed on õiged. Kui nad vannet ei anna, lõpetab kohus saneerimismenetluse.

Veel tänavu oli Bauschmidt segatud kohtuasja Nordeconiga, kes ei olnud rahul, et Riigi Kinnisvara kvalifitseeris koos VMT Ehitusega ühispakkumise teinud Bauschmidti Ugala teatrit rekonstrueerima.