- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merko juhi ootamatu lahkumine
Osapooled põhjendavad pea 20 aastat tagasi Merkoga liitunud Robeni lahkumist erinevalt, kuid paistab, et äraminek oli vähemalt osaliselt sunnitud. “Tundub, et Merkol läheb hästi. Väliselt oli kõik okei, seepärast oli ootamatu,” kommenteeris suurettevõtja Ain Hanschmidt, miks Robeni lahkumine üllatas.
Ta lisas, et on Robeniga palju ühisprojekte teinud. Praegugi ehitab Merko Tallinki tennisekeskust. “Tahtsime kunagi isegi Linnahalli koos ära osta,” rääkis Hanschmidt Robenist. “Kui olen teiste inimestega rääkinud, siis olen aru saanud, et see oli Robeni enda otsus.” Intervjuust Merko nõukogu juhi Andres Trinkiga tuleb välja, et päris oma otsus Robenil lahkumine ei olnud.
Äripäevale teadaolevalt tuli Robeni lahkumisteade töötajatele kui välk selgest taevast ning pani Järvevana teel asuva Merko kontori mitmeks nädalaks sahinatest kajama. Merko töötajatele pole rohkem infot jagatud.
Äripäevaga suhelnud, kuid anonüümseks jääda soovinud allikad on välja käinud eri versioone, miks Robenil lahkuda tuli, sealhulgas lahkhelid ülemuse või suuromanikuga. Samuti kõlasid kirjeldused, kuidas Roben 3. novembril ehk päev enne seda, kui avalikkus tema lahkumisest kuulis, Merko nõukogu juhi Andres Trinki jutule läks.
Trink kinnitas seda kohtumist ka Äripäevale, tülisid ja probleeme aga eitab. “Meil on ehitusturul suhteliselt konkurentsitihe olukord ja eks me peame leidma uusi arengusuundi, mismoodi me ettevõttena edasi läheme,“ selgitas Trink Robenist loobumist.
Napisõnaline lahkuja
Otsus kujunes Trinki sõnul viimaste kuude jooksul. „Tegelikult on ettevõtte juhtimises muudatusi vaja. Anda võimalus ka järgmistele, nii-öelda varumeeste pingilt. Veel kord: me oleme Tiidu panusega ettevõtte arengusse ikka väga rahul. Lihtsalt ühel hetkel on see, et … Nii nagu korvpallimeeskonnas, et aeg-ajalt vahetad esiviisiku välja ja paned uue viisiku platsile. Nii ongi lihtsalt, eks.“
Merko omanik Toomas Annus ei hakanud küsimust ära kuulama, lausudes, et ei soovi põhimõtteliselt kommentaare jagada.
Roben ise eelistab e-kirja teel suhelda. “Me oleme niimoodi kokku leppinud, et ma ei kommenteeri ilma Merko inimesteta. Pange küsimused kirja, saatke mulle meil, ma vaatan üle ja vastan sellele, millele saan vastata,” ütles Roben.
Pärast küsimuste kättesaamist saatis Roben üldise vastuse, kus teatas, et iga inimene ja ka ettevõte vajab mingi perioodi tagant muudatusi, seega ei ole põhjust tema lahkumisest midagi skandaalset otsida. Tulevik on Robenile lahtine. “Tegelen uute väljakutsete kaardistamisega. Arvan, et võtan ette midagi kinnisvaraarenduse vallas.”
Tasub teada
Tiit Roben liitus Merkoga 1998. aastal projektijuhina, aastatel 2008–2012 oli ta AS Merko Ehitus juhatuse esimees ning alates 2012. aasta jaanuarist AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees.
“Ennast ka huvitaks”
Hetkel kuum
Hanschmidt ei ole ainus, kellele Robeni lahkumine järsk samm oli. Sama tõdeb Merko konkurendi Nordeconi juht Jaano Vink, kes põhjust ei tea. “Ei ole õrna aimugi. Ennast ka huvitaks,” puhkes Vink naerma. “Isegi kui teaks, ei kipuks kommenteerima. Õnneks ei tea ka.”
Vink tõdes, et ilmselt aduvad kõigi firmade juhatuse liikmed, et iga järgmine päev võib jääda viimaseks tööpäevaks. Küll jäi tallegi silma, et Robeni lahkumine käis kiiresti. “Me polnud enne Tiiduga kokku põrganud, pole ka pärast kohtunud. Telefonis põgusalt rääkisime, see oli ka kõik ja ta ütleski, et nii on ja ei osanud midagi lisada. Usun, et see on ka arusaadav.”
Saadavad kiidusõnad
Tellijad jagavad Robenile häid sõnu. Näiteks on Merko seotud Balti alajaamas reaktorite vahetamise projektiga, mille tellis Elering. “Tiit on väga hea mees,” sõnas Eleringi juhatuse liige Taavi Veskimägi, kes samuti ei tea tema äramineku täpsemaid tagamaid.
Samasuguses teadmatuses on ettevõtja Olav Miil, kelle ettevõttele ehitab Merko Maakri ärikvartalit. “Põhjust ei ole küsinud, ei ole kuulnud ka. Väga tore inimene oli.”
Jaano Vinki kirjeldusel on Robeniga lihtne suhelda. “Ei ole väga palju varjatud külgi, et oletada, mida inimene tegelikult mõtleb. Tiit on üsna terav ja sirgjooneline,” sõnas Vink. Robeni töölevõtmisele ta aga mõelnud ei ole. “Juhtkonna töökohad on komplekteeritud ja kõik rakkes. Teisalt arvan, et Tiidul on ka mingi konkurentsikeeld peal.”
Uus juht omade seast
Tiit Robeni asemele leidis Merko inimese siseringist. Karjääritõusu teeb Keit Paal, kes juhtis viimased kaks aastat Merko Ehitus Eesti üldehituse valdkonda.
Paali võib pidada Merkole pühendunuks, kui mitte arvestada kolme aastat, mil töötas Skanskas. Kui firma Eestis asjad paar aastat tagasi kokku pakkis, läks Paal tagasi Merkosse. “Keit oli lõpuni, tegi oma asjad ära ja Merko tõmbas ta tagasi,” meenutas Paali endine ülemus Andres Aavik, praegune Liven Kinnisvara partner.
Kuidas õnnestus Skanskal Paal viis aastat tagasi Merkost ära meelitada, jättis Aavik enda teada. “See on küsimus, millele ma ei vasta,” naeris ta. “Keit on sihikindel, põhjalik, ei rapsi ja tal on väga tugev taust nii-öelda platsilt. Teab, kuidas maju ehitatakse ja mis on kriitilised kohad. Ta on võib-olla paljudele projektimeestele hea eeskuju.”
Andres Trink ütles intervjuus, et Paalil on värske pilk. “Keit on igal juhul meeskonnamängija, mida oli ka Tiit. Võib-olla Keit noorema ja mõnes mõttes mitte nii-öelda minevikukogemusega koormatud juhina vaatab rohkem tulevikku,“ rääkis ta.
Jaano Vink muheles seda kommenteerides. “Eks meil need teemad kõigil kerkivad koos vanusega. Tiit minust väga palju vanem ei ole,” sõnas ta naeruselt. “Maailm muutub kogu aeg. Mis iganes põhjused on omanikel juhatuse tagasikutsumiseks, siis tõenäoliselt selliseid otsuseid, eriti börsiettevõtetes, ei tehta läbimõtlemata, ma loodan.”
Seotud lood
Vaatamata omaniku vastuseisule otsustas Nordeconi pikaaegne juht Jaano Vink ameti maha panna. Kuigi ehitusmaailma pahelisem pool on tema sõnul 15 aasta jooksul veidi puhastunud, on see siiski olnud „kuratlikult keeruline teekond“.
Business Model Canvas on üks maailma tuntumaid äristrateegia tööriistu. See on üheksa kastiga raamistik, mida on kasutanud nii idufirmad, ülikoolid kui ka suurkorporatsioonid. Selle looja Alexander Osterwalder astub 5. novembril üles Telia Digital Hubil.
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele