Poliitiline vari majanduse tulevikul

Eesti eksport Ühendriikidesse moodustab meie koguekspordist alla 3%, kuid väga avatud majanduse tõttu jõuab võimalik kaubandussõda lõpuks ringiga ka meieni. Esmasem võib olla USA presidendivalimiste mõju siinsele majanduskindlusele. Kuigi enamiku jaoks jääb ookeani taga toimuv kaugeks, siis on paljudele siiski kõrvu jäänud Trumpi kriitika NATO aadressil ja tema sõbralik suhtumine Venemaa juhti Vladimir Putinisse. Kindlust need väljaütlemised Eesti tulevase julgeolekuolukorra suhtes kindlasti ei suurenda. Lisaks saab suure tõenäosusega kõrge koha Trumpi kabinetis vabariiklane Newt Gingrich, kes on muu hulgas Eestit nimetanud Peterburi äärelinnaks ja kahelnud, kas Eesti kaitsmise nimel tasub riskida tuumasõja vallapäästmisega.

Finantsturgudel seevastu näib taas olevat kinnitust leidnud fakt, et poliitilised maavärinad jäävad tänases keskpankade kontrollitud keskkonnas ohjatuks. Vastupidiselt esialgsetele ootustele lõpetas S&P 500 aktsiaindeks valimistejärgse päeva hoopis 1,1% võrra plussis ning tugevnes ka dollar. Küll sai pihta Mehhiko peeso, mille väärtus teiste valuutade suhtes vähenes.

Põhjuseid, miks turgude reaktsioon ei vastanud ootustele, võib leidma mitu. Esmalt – mida suuremad on poliitilised vapustused, seda kindlam võib olla keskpankade leebe rahapoliitika jätkumises. USA Föderaalreserv jälgib Trumpi edasisi väljaütlemisi ja turgude reaktsiooni pingsalt ja võib vajadusel taganeda oma senisest plaanist detsembris intressimäärasid tõsta. Teisalt tunduvad turuosalised Trumpi väljaütlemisi tõlgendavat vähemalt keskpikas perspektiivis majanduskasvu elavdavana. Kolmandaks peetakse tõenäoliseks, et võimalikud kaubandussõjad ja USA väiksem roll julgeolekupoliitikas kahjustavad enam teisi riike kui Ühendriike ennast.

Murrangulised ajad ka kohalikus poliitikas

Kuigi väikese Eesti poliitilised muutused tunduvad USA valimiste kõrval tähtsusetud, saab nende mõju meie majanduselule olema oluliselt vahetum. Kuigi miski ei ole täna veel kindel, siis on mõned mõtted, mida tulevased koalitsioonipartnerid viimastel päevadel avaldanud, üsna erinevad tänasest olukorrast.

Uue koalitsiooni peamine fookus näib olevat just majanduspoliitika. Suhteliselt kindel tundub taganemine varem kokku lepitud sotsiaalmaksu langetamisest. 2017. aasta jaanuaris oleks sotsiaalmaksu määr langenud 33%-lt 32,5%-le ja 2018. aastal 32%-le. Ettevõtete tööjõukulu on viimastel kvartalitel kiirelt ülespoole sööstnud ja vähemalt agregeeritud tasemel oleks see teatavat leevendust pakkunud. Samas ei ole ka tööandjad ise seda muudatust just üleliia tähtsaks pidanud, sest võit ühe ettevõtte jaoks oleks siiski marginaalne.

Muud meediausutlustes välja käidud ideed tunduvad märksa revolutsioonilisemad. Mainimist on leidnud soov kehtestada praegusele tulumaksule täiendavaid maksuastmeid kõrgemate sissetulekute puhul, suurendada varamaksusid ja maksustada mitte ainult ettevõtete dividendiväljamakseid, vaid ka jooksva aasta kasumit.

Suuremate muudatuste tegemine maksusüsteemis tundub siiski IRLi osaluse tõttu valitsuskoalitsioonis kahtlane. Astmeline tulumaks või ettevõtete kasumi maksustamine ei sobitu erakonna seniste programmiliste seisukohtadega, kinnisvaramaksude vähendamine on aga olnud erakonna üks peamistest valmislubadustest. Ainsana tundub usutav, et ehk saavutatakse sõiduautode maksustamise kompromiss, mille mõju majanduskeskkonnale tundub väljapakutud maksumuudatustest ka kõige väiksem.