Palgakulu lööb haiglatel hinge kinni

Investeeringud käivad üle jõu

Adlase sõnul jäävad neil eelkõige just suurte personalikulude tõttu tegemata investeeringud kallihinnalisse tehnikasse (aparatuur, autod) ning kiirabi tugikeskuste ruumidesse, samuti kiirabi kui operatiivteenistuse juhtimisse ja kvaliteedikontrolli.

Ta tõi näiteks, et selle aasta riigi kiirabi eelarves on ette nähtud 15 operatiivtöötaja kohta, kes töötavad ööpäev läbi kolmes vahetuses, vaid ühe administratiiv-tehnilise töötaja töötasu. Sellest summast peab jaguma nii ettevõtte juhatuse liikmetele kui  ka IT-spetsialistile, finantstöötajale, personalitöötajale, koristajale, muudest rääkimata. “Peab ka aru saama, et töötasu tõusuga suurenevad kõik sellega seotud muud kulud – õppepuhkused, puhkusetasud, haiguspäevade hüvitised ja nende pealt makstavad tööandja maksud,” lisas Adlas.

Terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe kinnitas, et kõik kiirabi kulud vaadatakse kulumudelis regulaarselt üle ja personalikulude suurenemise  tõttu ei ole küll ükski oluline muu kulu katmata jäänud. Ta ütles, et tehnoloogia kulud on tervishoius ajalooliselt varem hüppeliselt suurenenud ja neid kaeti kunagi ka odava tööjõukulu arvel.

“Seega praegu toimuv on pigem personalikulude järelejõudmine nende tegelikule väärtusele, arvestades sealjuures tervishoiutöötajate vaba liikumise survet. Seega ma ei arvaks, et personalikulude osakaal pikemas vaates oleks Eesti tervishoius, sealhulgas kiirabis, ületanud või ületamas mingit kriitilist piiri,” leidis Kaljumäe.

Haiglate liidu juhi Urmas Sule sõnul olid eelmise aasta majandusaasta aruannete järgi haiglate personalikulud enamasti üle 50%. See protsent ei näita tema sõnul mitte niivõrd panustamist personali, kuivõrd teenuste struktuuri. Nendel haiglatel, kus on väga kallist tehnoloogiat eeldavad erialad, on personalikulud suhteliselt madalad. “Üldine personalikulude juhtimine on haiglates aga enamasti ühesugune,” selgitas Sule. Nii on näiteks PERHi ja TÜKi personalikulud suhteliselt madalamad kui teistel. Samuti mõjutab seda protsenti ka asjaolu, kui suuremahulised investeeringud on käigus.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liikme Sven Kruubi sõnul on aastate lõikes väikesed kõikumised, aga regionaalhaiglas kulub palkadele enam-vähem 50% eelarvest. “Haigla ei erine olemuselt mistahes teisest ettevõttest, st palgakulusid ei planeerita eelarvesse mitte protsendi järgi, vaid lähtuvalt reaalsest tööturu olukorrast ning haigla mehitamise vajadustest,” ütles Kruup. Ta lisas, et palgakulude suurust mõjutavad kindlasti üleriigilised ning haiglasisesed kollektiivlepingud.

ITK juhatuse liikme finantsjuht Kersti Reinsalu sõnul on nende haigla töötasude osatähtsus veidi alla 50%. Kui on palju kalleid ravimeid (bioloogiline ravi, keemiaravi jmt) või ühekordseid vahendeid (proteesid, implantaadid, südame stimulaatorid jmt) nõudvaid teenuseid, on ka palgakulu osatähtsus väiksem. “Kui kalleid materjale nõudvaid teenuseid ei ole, siis palgakulude osa peabki suurem olema,” selgitas ta.