Firma, mis maksab 4000-eurost palka

2007. aastast Soomes tegutsenud ettevõtte juht möönab, et Eesti turul polegi õieti midagi teinud. "Asutamisaadress on vaid siin," toob ta välja seose kodumaakonnaga. Tõsi, ettevõtte algusaastail 2006-2009 tegutseti ka Eestis, pakuti lisaks ehitustöödele ka näiteks mööblipaigalduse teenust ning otsiti võimalusi Eestis tegevust laiendada.

Soomes tehakse aga allhanget suurtele töövõtjatele. Mullu olid põhilisteks lepingupartneriteks NCC Rakennus OY ja Rakennusosakeyhtiö Hartela OY. "Nende eduga koos oleme liuelnud," ei alahinda Stets ka usaldusväärsete koostööpartnerite mõju ettevõtte edule. Ta toob välja, et usaldusväärsed partnerid on ka hea tagatis, mis aitab alati töömeestele head palka maksta. Omaette väärtuseks peab ta pikka koostööd. Nii teab alltöövõtja kindel olla, et teda ei tõmmata ninast ja peatöövõtja hea kvaliteediga tulemis.

Eestis kilplased ja sulid partnerid

Eestisse Stets tagasi ei kipu, ta on harjunud Soome ehituskultuuriga. "Eestis tehakse kilplase tööd," on ta kriitiline. Näiteks toob ta ehitustööde tööde järjekorra. Soomes tehakse mitmeid asju teist pidi, nii on tulem kvaliteetsem ja ehitus efektiivsem. "Ka töökultuur on erinev," lisab ta. Eriti paistab see silma ehituse korralduslikus pooles. 

Kriitiline on ta mitme Eesti suurfirma suhtes. "Eestis on suurfirmasid, mille palgal on ainult juristid, kelle ülesanne on leida üles kõik viisid, kuidas alltöövõtjaid ninast tõmmata ja koor lõpuks endale riisuda," jätkab ta. Ka tundub tema sõnul Eestis ainuke eesmärk töö võimalikult kiiresti ära teha.

"Nende suurfirmadega pole mõtet tegemist teha. Samas väikestele ei anta sageli võimalust, et ennast tõestada," lahkab ta Eesti ehitusmaastikku. Lahendus oleks tema sõnul suli kalduvustega ehitusettevõtjatele panna peale tõkend, et nad ei saaks rohkem ehituse vallas tööd teha.

Lisakulu tasub ära

"Tööriistadesse," vastab Stets kiiresti küsimusele, kuhu ettevõte viimati investeeris. Tõsi, ettevõtte põhivaras ei ole kalleid koppasid või muud suurtehnikat, kuid aastatega on soetatud korralik väikevahendite park. "Investeeringud ei ole küll suured, kuid ühe käsiriista eest maksta 2000 eurot maksta on palju," tunnistab Stets.