- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 5000,00%7 677,28
- DOW 300,00%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 1000,09%10 895,72
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,32
- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 5000,00%7 677,28
- DOW 300,00%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 1000,09%10 895,72
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Säästud kasvavad kiiremini kui laenukohustused
Ettevõtete laenamine Eestis tegutsevatelt pankadelt on suurenenud, samas on vähenenud laenamine välismaalt. Eestis tegutsevatelt pankadelt võetud laenude jääk suurenes esimese kvartali lõpus aastavõrdluses 7% ja moodustas ligikaudu 39% kõigist ettevõtete võlakohustustest. Välismaalt kaasatud laenude ja seal emiteeritud võlakirjade maht vähenes samal ajal 4%.
Kodumaiste pangalaenude osakaalu suurenemine tuleneb muu hulgas ettevõtete heast ligipääsust pangalaenudele. Lisaks on nendel tegevusaladel, kus suures osas laenatakse välismaalt (eelkõige energeetika ja veondus), viimastel aastatel olnud investeeringud ja laenamine varasemast väiksemad. Ettevõtete võlakohustused kokku olid teises kvartalis 18,2 miljardit eurot ehk ligikaudu sama palju kui aasta varem.
Majapidamiste laenukasv on kiirenenud, kuid on endiselt veidi väiksem kui sissetulekute ja säästude kasv. Majapidamiste laenukohustuste maht oli teise kvartali lõpus mullusest 5,8% suurem. Suurenenud on nii eluasemelaenude, autoliisingute kui ka tarbimislaenude võtmine. Peamiselt tänu jätkuvalt kiirele palgakasvule suurenes majapidamiste omanduses oleva sularaha ja hoiuste maht samal ajal pisut rohkem kui 7%.
Vaatamata mõningasele investeeringute kasvule teises kvartalis säästsid Eesti majapidamised, ettevõtted ja valitsemissektor rohkem, kui investeerisid, ning Eesti majandus oli seetõttu välismaa suhtes netolaenuandja. See tähendab, et nii nagu viimasel kuuel aastalgi, paigutati välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati. See kajastub ka välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajate paranemises.
Seotud lood
Viimaste aastate üks olulisemaid muutusi IT-taristu maailmas on olnud VMware'i litsentsimudeli ja hinnastamise muutumine. See on tekitanud ebakindlust ning pannud organisatsioone üle maailma otsima uusi võimalusi, kuidas oma virtualiseerimisplatvorme ja taristut tulevikus hallata. Kuna muudatuste pikaajalist mõju on keeruline ette näha, vaatavad paljud ettevõtted üle seni iseenesestmõistetavana tundunud tehnoloogilised valikud ning hindavad võimalikke alternatiive.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üheksal aktsial nähakse kasvuruumi
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele