Kindlustuses suhted sassis

Tooge mõni näide.

Kui tarbija saab 64-leheküljelise kaskokindlustuse või autokindlustuse pakkumise, siis küsimus on, kui lihtne on sellest aru saada. Kabinetivaikuses käib sõda turu üle niimoodi, et teatud huvigrupid sooviksid turgu natuke rohkem reguleerida, et lihtsast ja kiirest müügist saaks midagi müstilist.

Teine näide: kui kindlustusmaakler töötab koos mõne näiteks bensiinijaamaga ja soovib seal kindlustust müüa, siis bensiinijaama töötaja ei või olla kindlustusmaakleri usaldusisik ja tema eest tööd teha, küll aga võib ta seda teha kindlustusseltsi eest. On natuke nagu turukanalite sõda.

Kui vaadata ümberjagamisest välja, siis meie tegelik väljakutse on, kust leida kindlustusturule kasv. Kui vaadata, kui palju kasutatakse Euroopas kindlustust ühe inimese kohta ja kui palju näiteks Lätis, siis lätlastest me oleme ees, aga Euroopast kõvasti maas, eelkõige elu- ja pensionikindlustuses. Suurem tõus võiks tulla sealt, et erasektor hakkab osalema ravikindlustusteenuse pakkumisel. Praegu on Eestis üks pakkuja, aga ma usun, et neid tuleb lähiajal oluliselt rohkem. 

Seega ka teie ettevõtte eesmärk on kasvada järgmisel aastal 6-7%?

Nii palju kasvab turg. Iga protsendiga, mis me kasvame turust kiiremini, võtame veel surema turuosa ja see on omaette väljakutse. Kindlasti me selles suunas läheme ja vaatame, kuidas tuua Eestisse uusi lahendusi.

Turul on väga palju kindlustusseltse, mida maaklerid ka vahendavad. Kas on oodata mõne suurema kindlustusseltsi turule tulemist?

Nagu ma juba ütlesin, siis Eesti kindlustusturule tulemine on tegelikult väga lihtne, kuna kindlustusmaakleritel on hea infrastruktuur. Praktiliselt tähendab see, et kindlustusseltsina on sul vaja pisikest toakest mõnes kontorihoones, head pakkumist ja panna otsad sisse, nagu ütles Baskin. Kui sa paned otsad sisse, siis hakkab ka raha tulema. Sellel aastal tuli turule Compensa.