- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Poliitpoks maksulae langetamise pärast
Lagi oleks umbes 3500 eurot kuus, üle selle teeniva tasu pealt sotsiaalmaksu enam ei makstaks. Rahandusministeeriumi arvutuste järgi mõjutaks see ligi 11 000 töötajat ja läheks 2017. aastal maksma pisut üle 87 miljoni euro. Sarnase mõjuga on eelarvele valitsusliidu otsus langetada sotsiaalmaksumäär 33%-lt 32%-le.
Ammase sõnul on seni rahandusministeerium praktilistel põhjustel öelnud, et lae kehtestamine käib riigil üle jõu. Tema hinnangul võiks aga maksulae kehtestamisel loobuda sotsiaalmaksu 1% langetamisest.
Auk täidaks end ise
„Reformierakond on 1% langetust palju kiitnud, kuid ettevõtjate vastukaja sellele on leige,“ märkis Ammas. „Kuna protsendi võrra sotsiaalmaksu langetamine läheb samuti maksma umbes 80 miljonit eurot, siis leian, et sotsiaalmaksu lae kehtestamine oleks palju tulemuslikum,“ selgitas ta. Ta lisas, et sotisaalmaksu laest tekkiv auk hakkaks paari aastaga ise tagasi tiksuma. „Kokkuvõttes võiks asju vaadata mitte ühe valitsemistsükli, vaid näiteks kümne aasta piires,“ ütles Ammas.
Vabaerakond esitas sotsiaalmaksu lae kehtestamise eelnõu riigikogule juba aasta esimeses pooles, kuid tollal lükati see tagasi. „Meie hinnangul ei pälvinud idee koalitsiooni piisavat tähelepanu ja diskussiooni ei tekkinud,“ ütles Vabaerakonna aseesimees ja riigikogu rahanduskomisjoni liige Ammas. Tõsi, ka tema sõnul ei pruugi sotsiaalmaksu lagi olla ainuke meede, kuidas tööjõukulusid alla viia ja kõrgepalgalisi töökohti Eestisse juurde tuua. „Samas pole koalitsioon ka midagi paremat välja pakkunud,“ ütles ta.
Ammas lisas, et nad ootavad diskussiooni, kuid millegipärast ei taha see eriti juhtuda. Näiteks ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir Ammase sõnul eelmisel nädalal, et üksikud meetmed, nagu sotsiaalmaksu lae kehtestamine, ei ole piisav ja vaja on hoopis laiemat maksuanalüüsi. „Paraku ma ei usu, et praegune valitsus jõuab analüüsi ära oodata. Pigem on analüüsi tellimine üks teema suretamise viis,“ ütles Ammas.
Ega koalitsioon pole ka midagi paremat välja pakkunud.
Vabaerakonna aseesimees
Ettevõtjad pooldavad
IT-firma Helmes suuromaniku Jaan Pillesaare sõnul on õigluse seisukohast sotsiaalmaksu lae seadmine ainuõige samm ja enamik maailma riike mingil viisil seda lage ka rakendab.
Pillesaar märkis, et sotsiaalmaks on Eesti ühiskonnas suurim vara ümberjaotaja, sest majandusele kõrget väärtust loovad ja seetõttu ka kõrget palka saavad inimesed maksavad keskmisest kõrgemat maksu absoluutsummas, samal ajal kui nad ise saavad riigilt enamasti teenust vastu vähem kui keskmine inimene. Need inimesed käivad pigem eraarsti juures, saadavad lapsed erakooli ja elavad riigis lühikest aega.
„Selline maksustamine ei ole nende suhtes ligilähedaseltki õiglane ja kahtlemata ei ole Eesti huvides käituda ebaõiglaselt ühiskonnale ja riigikassale kõige suuremat väärtust loovate inimeste suhtes,“ ütles Pillesaar. Tema sõnul tuleb õigluse all silmas pidada ka seda, et kõrgemat lisaväärtust loovad inimesed loovad lisaks oma tööle ka teisi töökohti, suurendades sellega nii riigi maksutulusid kui ka parandades teiste kodanike heaolu keskmisest enam.
„Riigi ja riigieelarve seisukohalt on sotsiaalmaksu lae seadmine investeering,“ ütles Pillesaar. Nimelt alguses maksulaekumised langevad. Pikemas perspektiivis aga kasvavad. „Riik peabki mõtlema pikas perspektiivis. Ma loodan, et koalitsioonierakonnad seekord nii ka mõtlevad,“ lisas ta. Tema sõnul oleks Eestil aeg oma maksupoliitikas jõuda 21. sajandisse ja hakata väärtustama ka kõrget lisaväärtust loovaid töökohti.
Hetkel kuum
Tasub teada
Sotsiaalmaksu langetamine
Valitsus leppis eelmisel kevadel kokku, et sotsiaalmaks langeb aastaks 2018 1%. Kusjuures maksu langetatakse poole protsendi võrra ehk järgmine aasta 0,5% ja 2018. aastal 0,5%. Hinnanguliselt hõlmab sotsiaalmaksu langetamine 1% riigieelarvest 85-90 miljonit eurot aastas.
Sotsiaalmaksu langetamine 33%-lt 32% peale on pälvinud palju kriitikat, et see pole kõrgete tööjõumaksude langetamiseks piisav.
Lagi annaks maksuleevendust
Ka IT-ettevõtte Nortal AS juhi Priit Alamäe sõnul on sotisaalmaksu langetamise eelnõu mõistlik ja vajalik. Kevadel, kui samateemaline eelnõu tagasi lükati, tunnistas Alamäe, et tal on sellest kahju.
Tema sõnul on sotsiaalmaksu lagi koht, kus riigil on võimalik teha otsus ja saada selle kohta kohe vahetut tagasisidet. Nimelt on riigil on kogu andmestik olemas ja esimesest päevast saaks näha, kas ja milline on muudatuse tegelik mõju maksulaekumistele. „Kui viie aasta jooksul selgub, et see muudatus oli samm täiesti vales suunas, siis alati saab uuesti otsustada,“ ütles ta.
Alamäe sõnul annaks sotsiaalmaksu lagi natukenegi leevendust Eesti kõrgetele tööjõumaksudele. Eriti vajalik on see sektoritele, kus tippkvalifikatsiooniga tööjõud on põhiline kuluartikkel. Kindlasti oleks see lisaargumendiks välismaa spetsialistide Eestisse toomisele.
„Kui vaadata viimase kümne aasta statistikat, siis SKPs on ettevõtete kasumid ja investeeringud proportsioonina pidevas langustrendis ja tööjõukulud selges tõusutrendis,“ rääkis ta. „See pärsib meie ettevõtete pikaajalist konkurentsivõimet. Lisaks võib see muudatus kurioossel kombel isegi suurendada sotsiaalmaksu laekumist dividendide arvelt,“ lisas Alamäe.
Raha pole
Reformierakonna liige ja riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer ütles, et eelnõu eesmärk luua Eestisse rohkem kõrgepalgalisi töökohti on õige, sest kõrged tööjõumaksud on Eestis probleem. Tõsi, nii järgmise aasta lõpuks 1% võrra langev sotsiaalmaks kui ka maksuvaba tulu tõus vähendavad ettevõtete tööjõukulusid, kuid arvestades tööjõu palgasurvet, võiks Holsmeri sõnul tööjõumakse veelgi kiiremini langetada.
Seetõttu ei toeta ta ka Ammase pakutud ideed, et praeguseks kokku lepitud sotsiaalmaksu langetamine tuleks kaotada. „Küsimus on, kuidas kõrgepalgaliste töökohtade teket soodustada kõige mõistlikumal viisil,“ ütles Holsmer. Näiteks kehtestas Läti mõni aasta tagasi lae ja see ei hakanud tööle – kõrgepalgalisi töökohti jäi hoopis 2% võrra vähemaks. „Sellest aastast on Läti eraldi kehtestanud solidaarsusmaksu ja algne idee sotsiaalmaksu laest on muundunud hoopis millekski muuks,“ rääkis Holsmer.
Sotsiaalmaksu lae eelnõu tekitab riigielarvele eri hinnangutel ca 80-90 miljoni euro suuruse puudujäägi. Holsmer märkis, et Vabaerakond on oma eelnõus pakkunud katteallikaks tarbimismaksudest laekuvate summade kasvamist, kuid üks-ühele see miinust kindlasti ära ei kata. „Sotsiaalmaksu lae kehtestamine on maksusoodustus, mis peaks tulema mingi teise kulutuse arvelt, aga sellises summas ei kujutaks kellegi eelarve vähenemist ette,“ ütles ta.
„Kui ma vaatan vägagi allergilisi reaktsioone alkoholi, tubaka ja kütuseaktsiisi tõstmisel, mis peaks maksuteooria kohaselt kõige vähem inimeste heaolu mõjutama, siis ma ei näe ka väga kohta, kus võiks maksukoormus tõusta,“ ütles ta.
Holsmer lisas, et toetab kõrgepalgalise kvalifitseeritud välistööjõu sotsiaalmaksu vabastust. „Inimesed, kes tulevad siia kolmeks või viieks aastaks tööle, ei tarbi meie pensionisüsteemi ja nad võiks Eestis töötamise ajaks sõlmida ise tervisekindlustuse lepingu,“ ütles ta. Taoline lahendus oleks Holsmeri sõnul väga konkreetselt sihitatud maksusoodustus ja aitaks tuua Eestis kvalifitseeritud tööjõudu.
„Mõtleme parem midagi nutikamat välja“
Kehtestades sotsiaalmaksu lae võtame vaid suure probleemi ühe osa ja suurt midagi sellega ei muuda. Pannes lae kõrgele, on mõju pea olematu, paari tuhande juurde pannes aga teeme riigieelarvesse liiga suure augu, mida on raske täita.
Ma olen nõus, et tööjõumaksud on liiga kõrged ja et ettevõtjatelt võetakse tihti tulu enne käest, kui see nende kätte jõuabki. Paraku läheb sotsiaalmaksu lagi väga palju maksma ja me peame automaatselt rääkima, millega saamata jääv tulu asendada. Kust see raha tuleb? Ravikindlustuses ja sotsiaalsüsteemis meil ju raha üle pole. Nii kaua, kuni ei võeta kogu maksusüsteemi tervikuna lahti ja ei panda uuesti kaasaegselt kokku, pole ühestki üksikust meetmest kasu. Ma ei toeta mõtet, et teeme praegu ühe asja ära. Sel pole mõtet, sest selle mõju oleks liiga väike. Tuleb vaadata kogu komplekti. Selge on ka see, et sotsiaalmaksu langetamisel poole protsendi kaupa pole mõtet. Jätame parem selle raha riigieelarvesse ja mõtleme midagi nutikamat välja.
SDE ja riigikogu liige
Sester: Mõte hea, kuid teostus…
Rahandusminister Sven Sester leiab, et kõik ideed langetada tööjõukulusid on küll head, kuid kõiki ettepanekuid pole mõistlik ellu viima tormata.
Kas toetate Vabaerakonna eelnõu kehtestada sotsiaalmaksu lagi?
Loomulikult on kõik ideed, kuidas ettevõtjate kulud tööjõule väheneksid, positiivsed. Konkreetset ideed tuleb vaadata laiemas kontekstis. Kuna Eestis ei ole kõrget palka saavatele inimestele astmelist tulumaksu, on meie maksukoormus ka üle 3500 euro teenivate inimeste puhul Euroopa kontekstis konkurentsivõimeline.
Lisaks kaasneb selle ettepanekuga loomulikult ka kulu, sest osade inimeste eest laekuks edaspidi sotsiaalmaksu vähem. Sellele kulule saaks kate tulla vaid võimalike muude kulude ära jätmise, uue maksu kehtestamise või mingi olemasoleva maksu täiendava tõusu arvelt.
Sotsiaalmaksu lae kehtestamine läheks maksma üle 80 miljoni euro. Kust leida selleks katteallikas?
Tuleb analüüsida, kas selline maksumuutus ennast riigile rahalises mõttes ära tasuks läbi lisanduvate töökohtade ja maksude. Teiste riikide kogemused näitavad, et ettevõtjaid soodustus uute töökohtade loomisel oluliselt ei mõjuta. Välismaiste ettevõtete Eestisse laiendamist mõjutavad sotsiaalmaksu laest enam majanduskeskkonna stabiilsus, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, infrastruktuur, kohaliku turg jms. Ka Läti kogemus sellise lae kehtestamisel ei ole julgustav - kõrgepalgaliste töökohtade arv ei muutunud. Läti valitsus otsustas selle eksperimendi lõpetada, kehtestades kõrgemat palka saavatele inimestele samas ulatuses „solidaarsusmaksu“. Seega tuleks uurida, miks Lätis sellel meetmel loodetud mõju ei olnud.
Vaatamata eeltoodule võiks kõrgepalgalise tööjõu Eestisse toomist võimalusel soodustada, kuid kohasem oleks seda teha täpsemalt sihitud meetmetega.
Milliseid tööjõukulude langetamise võimalusi te kaaluksite?
Tööjõumaksud langevad 2017. aastal ligi 100 miljoni euro ulatuses ja 2017-2020 aastal kokku ligi 800 miljoni euro ulatuses. See raha jääb inimestele ja ettevõtetele tarbimiseks, säästmiseks ja investeerimiseks, mis kasvatab majandust.
Selleks, et parandada madalat palka saavate inimeste tööjõumakse kiiremini, rakendub madalapalgaliste maksutagastus, mille tulemusena on ligi 500 euro suurune palk edaspidi tulumaksuvaba nagu IRL valimistel ka pakkus. Teeme seda, sest meie arvates ei ole, õige, et riik võtab tulumaksu inimestelt, kellel on väikese palgaga niigi raske toime tulla. Lisaks vähendame sotsiaalmaksu 2017. aastal poole protsendi võrra ja 2018. aastal täiendava poole protsendi võrra. Lisaks tõstame järgmisel aastal 10 euro võrra kuus ka maksuvaba tulu kõigil töötajatel. Lähima kolme aasta jooksul tõstame maksuvaba tulu 205 euroni kuus.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele