Raviasutusi ootab uus miljonikohustus

Raha teiste maksude arvelt?

Hinnang 2–2,5 miljonit eurot aastas on Paluste sõnul võetud Soome süsteemi kulude näitel. „See tähendab, et uus süsteem läheb meil maksimaalselt 2,5 miljonit eurot maksma vaid siis, kui me hakkame hüvitama samalaadseid juhtumeid sama sagedasti kui Soomes,“ ütles ta.

Praegu pöördutakse ekspertkomisjoni poole aastas pisut üle saja korra. Kui palju aga kulub praegu ebakvaliteetsete ravijuhtumite hüvitamiseks, pole Paluste sõnul teada. „Suur osa juhtumeid hüvitatakse kokkuleppel ja sellisel juhul kehtib konfidentsiaalsussäte,“ ütles ta. „Teenusepakkujal pole kohustust teatada, palju nad on hüvitistele kulutanud, ja nad mõistagi ei ütle seda.“

Paluste lisas, et kümnete miljonite eurodega kahjumis haigekassa eelarve võib seaduseelnõu vastuvõtmist pidurdada. „Kellelgi pole huvi, et haigekassale lisanduks lihtsalt uue rahalise kohustusena veel ka patsiendikindlustus,“ ütles ta. Kui see lisanduks, jääks teistele raviteenustele vähem raha. „Seepärast eelistame, et raha võiks pigem tulla eraldi, sihtotstarbeliselt, riigieelarvest muude maksude arvelt. Nii ei mõjuta kohustus haigekassa eelarvet negatiivselt,“ ütles ta.

Eelistatakse riikliku kindlustusfondi

Seaduseelnõule antakse praegu viimast lihvi ja räägitakse läbi osapooltega, kelleks on peale sotsiaalministeeriumi ja haigekassa näiteks haiglate liit, arstide liit, perearstide selts ja patsientide ühingud.

Kindlustusameteid Paluste sõnul praeguses etapis kaasatud pole, sest eelistatakse, et teenust hakkab osutama avalik-õiguslik juriidiline keha. „Patsiendil pole vahet, kas teenust pakub avalik-õiguslik või era-õiguslik ühing,“ ütles ta.

Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu rääkis ERRile, et Eesti võiks täielikult üle võtta Soome süsteemi ja eelistada siiski era-õiguslikke fonde. „Arstid on täna enamasti oma vastutuse vabatahtlikult juba kindlustanud. On oht, et kui hakkame jalgratast leiutama, võib mudeli ehitamine ühiskonnale oluliselt kallimaks minna,“ ütles ta.