Vaateratas tõmbas megakeskuse ehituse hoo maha

„Kevadel ja suvel kaubanduskeskuse ehitus venis. Paus oli tingitud sellest, et maja katusele on plaan paigaldada vaateratas diameetriga 41 meetrit,“ selgitas Remmelkoor.

Vaateratta ehituse lõplik kooskõlastus saadi linnalt alles juuni lõpus. "Kooskõlastusprotsess venis pikemaks, kui esialgu plaanisime," märkis Remmelkoor. 

Probleemid vaaterattaga

Pakub seda, mida telefoni teel ei saa

Keskuse neljandale korrusele rajatakse toitlustus- ja restoraniala, mille 2500 ruutmeetril on üle 1000 istumiskoha. "Sinna rajame ka terrassi, kust avaneb vaade linnale ja merele," tutvustas Remmelkoor. Ta käib juba praegu üürnikega ehitusplatsil ja esitleb neile viimaselt korruselt nähtavat panoraami.

Remmelkoor tõi näitena Telliskivi loomelinnaku, kus on n-ö oma toitlustusala. „Sellest peaks saama samamoodi toimiv koht nagu on Telliskivi. Sa ei tea isegi täpselt, mis kohad seal on, aga sa tead, et neid on seal palju," kirjeldas Remmelkoor.

Remmelkoore sõnul kasvab kogu maailmas kaubanduskeskustesse rajatavate toitlustuskohtade arv. „Kui kaubanduskeskustes sageli ikkagi poed kattuvad, siis hakkab klient tegema valikuid selle järgi, mida seal keskuses veel teha saab, mis on lisandväärtus, kas toitlustamine või meelelahutus," sõnas Remmelkoor. "Puhast kaubandust võib täna teha ka telefoni teel, aga emotsioone saab kohapeal.“ Tema sõnul on neil plaan avada Itaalia, Venemaa, Jaapani, Vietnami, Mehhiko restoran.

Keskusi ei ole palju

Remmelkoor ei ole nõus väitega, et Eestis on liiga palju kaubanduspinda. „Meil väidetakse seda ilma analüüsita. Tuleb vaadata, millest kaubanduspind koosneb. Tallinnas on kaubandus kontsentreeritud keskustesse," selgitas ta. 

Kui täna võtta kokku kõik projektid, mis on kellelgi arutamisel või projekteerimisel, ja kui need kõik valmis teha, siis tõesti võib neid olla palju, möönis Remmelkoor. "Aga kõik võtab aega. Keskusi avatakse erinevatel aegadel, ehk kui see jagada aastate peale, siis käib kaubanduspinna lisandumine tavalises rütmis," märkis ta. 

Uued kaubanduskeskused on nagu autotööstus, jätkas Remmelkoor: "See on sama hea kui küsida, miks autotööstus teeb uusi mudeleid, kui meil on juba auto? Milleks meile uut mudelit? Aga inimene tahab ju uut ja paremat," tõdes ta ja lisas, et täna läheb Ülemiste keskusel paremini kui näiteks Rocca al Marel või Kristiinel, sest tegemist on kõige uuema keskusega.

Selleks, et konkurentsis püsida, peavad vanad keskused midagi ümber tegema, on Remmelkoore retsept.