SEB: kasin kasv pole üldsegi halb

Importi suurendas enim elektroonikatoodete, metallide ja mootorsõidukite sisseveo kasv, millest kaks esimest on oluliseks tootmissisendiks Eesti eksportivatele ettevõtetele. Ka suur autode sisseveo kasv jääb ilmselt pigem ühekordseks sündmuseks.

Kui impordi suurenemine oleks jäänud samale tasemele ekspordiga, oleks Eesti majandus II kvartalis tugevalt kasvanud. Tublisti suurenes seejuures nii kaupade kui teenuste eksport – vastavalt 3,9 ja 4,5 protsenti. Teenuste eksport kasvas viimati nii kiiresti 2014. aastal, kaupade eksport 2015. aasta esimeses kvartalis.

Pärast kaheksat järjestikust kvartalit langust suurenes lõpuks 5,4% võrra ka kapitali mahutus põhivarasse ehk kauaoodatud investeeringud. Investeeringute peatsele tõusule oli viidanud juba aasta alguses hoogustunud kapitalikaupade import ja ettevõtete laenamisaktiivsuse kasv. Statistikaameti andmetel vähenesid küll valitsemis­sektori investeeringud, kuid kasvu panustas tugevalt kinnisvara soetamine majapidamiste poolt, samuti ettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning masinatesse ja seadmetesse. Varasema perioodi revideerimise tulemusena selgus ka, et investeeringute vähenemine on juba mitu kvartalit järjest sujuvalt pidurdunud.

Küll tuleb tõdeda, et statistika tõlgendamine valmistab sel korral analüütikutele parajalt peavalu. Kui SKP arvestuses ettevõtete investeeringud suurenesid, siis eelmisel reedel avaldatud ettevõtlus­sektori kvartaalsed andmed näitasid hoopis nende 5,2% suurust langust. Seejuures vähenesid investeeringud hoonete ja rajatiste soetamiseks 14% ning investeeringud masinatesse ja seadme­tesse 12%.

Statistikaamet selgitab vastuolulisi andmeid metoodiliste erinevustega kahe näitaja arvutamisel. Nii võetakse SKP statistikas lisaks põhivarana kasutatavate masinate soetamisele arvesse ka nende müüki, mis võrreldes 2015. aastaga oluliselt vähenes. Lisaks ei kajasta SKP statistika maatükkide soetamist ettevõtete poolt investeeringuna, mis kvartaalses ettevõtlus­statistikas investeeringuid tublisti vähendas. Niivõrd suur erinevus kahe näitaja vahel on siiski harukordne ja muudab SKP prognoosimise äärmiselt keerukaks.

Majanduskasvu pidurdas energiasektor

Hinnates sisemajanduse kogutoodangut tootmise meetodil ehk ettevõtlussektorites loodud lisandväärtuse põhjal, paistab silma energiasektori suur langus. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kahanes oluliselt nii elektri- ja soojusettevõtete kui mäetööstuse lisandväärtus. Kahe peale kokku vähendasid tegevusalad SKP kasvu pea protsendi võrra.

Elektrienergia ja soojusvarustuse tegevusalal vähenes loodud lisandväärtus eelmise aastaga võrreldes 28%. Ka mäetööstuses kahanes lisand­väärtus üle veerandi võrra, mida põhjustab madala naftahinna mõju põlevkivitööstusele. SKP kasvu panustas negatiivselt ka kinnisvaraalane tegevus, mille lisand­väärtus jooksev­hindades küll suurenes, kuid hinnakasvuga korrigeeritud andmetel langes.