Presidendi surm tõi udu Usbekistani kohale

Erakordselt veider oli see, kuidas Usbeki võimud andsid edasi oma presidendi surmateate, kirjutas BBC. Esimesed uudised Karimovi surmast jõudsid avalikkuse ette kohe pärast ametlikku teadet tema haiglasse sattumise kohta 28. augustil. Mingeid üksikasju tema haigestumise või haiguse kohta ei olnud sellele teatele lisatud. 29. augustil kirjutas Karimovi noorem tütar Lola Karimova-Tilljajeva oma Instagrami kontol, et isal oli insult ja ta viibib intensiivravis.

BBC vene toimetus märgib, et samal päeval avaldas venekeelne väljaanne Fergana esimesena teate president Karimovi surma kohta. Moskvas asuva toimetusega väljaande info kohaselt suri Karimov 29. augustil kohaliku aja järgi kella 15 ja 16 vahel. Kohe pärast uudise avaldamist lükkas presidendi administratsioon ja lähedaste ring selle teate ümber.

Ometi olid selleks ajaks, kui valitsus 2. septembril presidendi surmast ametlikult teatas, jõudnud mitmed välismaa valitsusjuhid, sh näiteks Türgi peaminister, juba usbeki rahvale kaastunnet avaldada.

Siiski kohtus neist kahest vaid Mirzijojev – kes oli ka presidendi matusekomisjoni esimees – tseremooniale saabunud Venemaa peaministri Dmitri Medvedeviga. 59aastane Mirzijojev on peaministri ametis olnud rekordaja (alates 2003. aastast) ning kuulu järgi ajab ta asju pigem rusika kui mõistusega. Teda on süüdistatud alluvate peksmises, kuid ta on loomulikult need jutud ümber lükanud. Tema juhtida on riigi võtmesektor, põllumajandus, mida on välismaal kritiseeritud lapstööjõu ja orjatöö kasutamise tõttu. Räägitud on ka tema tihedatest seostest Venemaa oligarhidega. Ta on teinud Putiniga tihedat koostööd, kui viimane oli 2007–2011 peaminister.

Paljude hinnangul kuulub riigis tegelik võim 71aastasele Rustam Inojatovile, riikliku julgeolekuteenistuse juhile. USA on nimetanud seda inimest Karimovi õukonna peavalvuriks ning kirjeldanud tema stiili kui ähvardavat.

Veel üks tähtis tegelane on presidendi administratsiooni pikaaegne juht Zelimkhan Haidarov, kes võib kulissidetaguses võitluses mängida olulist rolli.

Usbeki valitsus pole seni teinud ühtegi avaldust riigi välispoliitiliste suhete kohta. Karimov üritas mängida suurriikide regionaalsete huvide vastuseisul ja hoidis Usbekistani eemal Moskva haardest saada Usbekistan oma majandus- ja jõuühendustesse. Sellele küsimusele, kelle käe all ja kuhu liigub Usbekistan, ootab aga kogu maailm huviga vastust.