Saksamaa – Euroopa majanduse tõrges päästja

Kui Eestis on Saksa alahoidlikkus au sees, siis mitte kõigis riikides ei leia sealne majandusmõte poolehoidjaid. Euroopa kidurat majanduskasvu on keskpankade poolt üritatud elavdada raha pakkumise suurendamise abil, kuid probleemiks on just vähene nõudlus. Kui tarbijad on kulutuste suurendamisel ettevaatlikud, võiks appi tulla riik, ehitades näiteks teid ja hooneid. Enamusel suurriikidest selleks aga suure riigivõla tõttu võimalus puudub.

Prantsusmaal ja Hispaanias läheneb võlakoorem jõudsalt 100%-le SKP-st, Itaalia on selle ammugi ületanud. Saksamaa riigivõlg on aga vähenenud 70%-ni. Pealegi on investorid tänases keskkonnas nõus Saksamaale laenamise eest lausa peale maksma. See on ärgitanud ootusi, et Saksamaa oma tarbimist suurendades Euroopa majanduskasvu turgutaks. Saksamaa on aga jäigalt kinni pidanud tasakaalus eelarve põhimõttest.

Suureks probleemiks on teiste riikide jaoks ka Saksamaa suur jooksevkonto ülejääk, mis ulatus eelmisel aastal 8,5%-ni SKP-st. Seetõttu on USA lisanud Saksamaa nö “jälgimisnimekirja” riikidest, kes oma valuutat sihilikult nõrgendavad. Euroalasse kuuludes Saksamaa otseselt euro väärtusega muidugi manipuleerida ei saa. Saksamaa juhtkond ei pea suurt ülejääki ka probleemiks, hinnates seda majandusliku edu loomulikus tagajärjeks. Maailma mastaabis on tegemist aga nullsumma mänguga ja Saksamaa ülejääk väljendub kusagil mujal puudujäägina. Seetõttu on Euroopa Komisjon ja IMF kutsunud Saksamaad üles olukorda tasakaalustama, suurendades investeeringuid infrastruktuuri ja elavdades sisetarbimist. Seni ei ole neid just liialt innukalt kuulda võetud.

Saksamaa majandusele ennustatakse edu ka edaspidiseks. Euroopa Komisjon ja IMFi hinnangul kasvab riigi majandus sellel aastal 1,6% ja kasv jääb sarnaseks ka järgnevatel aastatel. Varasemaga võrreldes peaks SKP kasvu veidi enam toetama sisetarbimine, mitte jätkuv kaubavahetuse ülejäägi suurenemine. Pikemas plaanis on võtmetähtsusega küsimus, kuidas kohaneb Saksamaa uue aja majandusmudeliga, kus majanduskasvu loovad pigem teenused, kui tööstustoodang. Eestlase vaatevinklist tundub ühe olulise riigi arengut piirava tegurina sakslaste suur umbusk digitaalsete teenuste pakutavate võimaluste vastu. Sakslased on ühed kõige aktiivsemad andmekaitse ja veebiprivaatsuse eest kõnelejad maailmas, kuid uue aja teenuste üks enesestmõistetav osa on suurte andmemassiivide koondamine, mille abil teenuseid arendada ja raha teenida.

Saksamaa tähtsus Eesti eksportijate jaoks on suurenenud

Sarnaselt paljudele teistele riikidele, on ka Eesti kaubavahetus Saksamaaga suures puudujäägis. Kui 2015. aastal eksportis Eesti Saksamaale kaupasid veidi enam kui 0,6 miljardi euro eest, siis importis enam kui 1,4 miljardi euro väärtuses. Mõistagi moodustab suurima osa Saksamaalt toodavatest kaupadest sealse autotööstuse toodang – ligi 20% kogu impordist. Lisaks tuuakse Saksamaalt sisse ka kõiksugu muid masinaid ja seadmeid, mis koos transpordivahenditega annab kokku pea poole Saksamaalt toodavatest kaupadest.

Eesti eksportööride jaoks on hiiglaslik Saksamaa turg ahvatlev. Enam kui 80 miljonit elanikku tähendab, et turg on neli korda suurem kui Eesti ekspordi peamine sihtkoht Skandinaavia kokku. Esmapilgul tundub sarnane ka kultuuriline taust, mis äri tegemist võiks hõlbustada.

Tegelikkuses on Eesti ettevõtted põrganud kokku aga hoopis konservatiivsema ärikultuuriga, kui ollakse siinmail harjunud. Kokkulepete sõlmimine võtab aega ja vahetu suhtluse ning digitaalse maailmaga harjunud eestlaste jaoks võib Saksamaa jäik ja kohati vanamoodne keskkond olla frustreeriv. Ettevõtted, kes sealsel turul on läbi löönud, on pidanud selleks aastaid pingutama. Turul läbi löömine tähendab, et ettevõte peab korraga olema valmis tohutuks müügi- ja tootmisvõimsuseks.

Viimase viie aasta jooksul on Eesti eksport Saksamaale järjepidevalt kasvanud, moodustades eelmisel aastal Eesti koguekspordist 5,2%. Selle aasta esimese poole põhjal on Saksamaa osatähtsus kasvanud isegi 5,7 %-ni. Ainult Eesti päritolu kauba ekspordi arvestuses ulatub Saksamaa osakaal ekspordis isegi 7%-ni koguekspordist, millega on Saksamaa Rootsi ja Soome järel Eesti väliskaubanduse tähtsuselt kolmas sihtriik.

Kaubagruppidest eksporditakse Saksamaale kõige enam “muid tööstustooteid” (25% koguekspordist), millest omakorda umbes kaks kolmandikku moodustavad kokkupandavad ehitised ja ülejäänud peamiselt voodid, madratsid ja muu mööbel. Tähtsal kohal on ka puidutööstuse toodang, esimese poolaasta põhjal 17% koguekspordist. Märkimisväärselt viiakse Eestist Saksamaale veel elektriseadmeid ning täppis- ja meditsiiniseadmeid – põhiliselt ühe Saksa päritolu ettevõtte toodetavaid endoskoope.