Aare Nõges: veel kord sotsialismist ja turumajandusest

Seni, kuni finantsinspektsioon otsib mustrit, tehingute jada või ajastatust turuhinnaga tehtud tehingute juures, kus tehinguid tehakse väljakujunenud turuhindadega ja ühtegi turuhinda ei mõjutata, ongi riiklik sekkumine hinna kujunemise protsessi. Finantsinspektsioon ei saa aru, et turuhinnaga tehingu tegemine turumajandusega riigis on ülim normaalsus. Turuhinnaga tehing on sobilik igal ajahetkel, mil börs on avatud. Nii avaoksjonil, kauplemisperioodil ja ka sulgemisoksjonil. Ei ole sellist mustrit, tehingute jada ega sellist ajastatust, mil ei sobiks turuhinnaga tehingut teha. Turuhinnaga tehingu tegemiseks ei pea tulema finantsinspektsioonilt luba küsima. Turuhinnaga tehingutes ei ole mingit eksitavat elementi. Turuhinnaga tehingute tegemine peab turumajandusega riigis olema vaba. Turuhinnaga tehingute tegemist ei saa ära keelata!

Mind ja venda süüdistati hinnamanipulatsioonis ehk hinna viimises kunstlikule kõrgele tasemele. Selleks, et kedagi süüdistada hinnamanipulatsioonis, peavad olema täidetud kaks tingimust. Esiteks tuleks selleks hinda kõigepealt kusagile viia ja pärast seda tuleks hinnata, kas see tase on ka kunstlik. Iga tase ei ole veel kunstlik. Ainult, et süüdistusnimekirjas olid valdavalt (5 tehingut 6-st) turuhinnaga tehingud. Ja turuhinnaga tehtud tehinguga, kordan veelkord, ei viida mitte midagit mitte kusagile. Kui aga mitte midagit ei viida mitte kusagile, siis ei teki ka sellist olukorda, et oleks põhjust midagi hindama hakata.

Mis puudutab seda osa, et me suhtlesime aastal 2008, siis pole see päris täpne. Me suhtlesime aastal 2010 ja mina tegin sellest visiidist alates endale täpselt selgeks, mis on turumanipulatsioon. Ainult et kui finantsinspektsioon ei saa aastal 2015 aru, milline on turuhinnaga tehing ja milline on tehing, mis mõjutab turuhinda, siis ei saanud nad sellest aru saada ka aastal 2010. Kui finantsinspektsioon ei saa aastal 2015 aru, mis asi on turumajandus ja kuidas kujuneb börsil aktsia turuhind, siis ei saanud nad sellest aru saada ka aastal 2010.

Ma ei tea, kui mitu aastakümmet veel kulub ja kui palju investoreid veel alusetult süüdi mõistetakse, kui 20 börsiaasta jooksul ei ole finantsinspektsioon endale selgeks teinud seda, et aktsiatel on igal ajahetkel kaks turuhinda ja hinna liikumine bid'i ja ask'i vahel ei ole turuhinna mõjutamine. Ja et turumajanduses ei tohi investoritele teha takistusi turuhinnaga tehingute tegemisel, vastasel korral ei ole turuhinna kujunemine vaba ja ei saa rääkida turumajandusest.

Tühjast börsil toimuva seiramisest, kui seda ei toeta finantsasjadest arusaamine, võib tuua investoritele, Tallinna börsile, aga ka Eesti Vabariigile lõppkokkuvõttes rohkem kahju kui kasu.