Tavid: raha hoiustades kaotaksime kuus 7000 eurot

Vastab Alar Tamming. 

Eestis on SEB ja Danske Bank kehtestanud negatiivsed intressid ettevõtete tähtajatutele hoiustele, seda küll alates miljonist eurost. Kas see muudatus võiks Tavidit kuidagi mõjutada?

See muudatus Tavidit ei mõjuta, Tavid hoiab kõik oma vabad vahendid füüsilises kullas, mida on umbes 500 kilo. Kui selle kulla asemel oleks meil raha eurodes ja see oleks pangaarvel, siis nendes pankades hoiustades maksaksime me selle eest 0,4% aastas. Sel juhul oleks kahjum ligi 80 000 eurot aastas ehk ligi 7000 eurot kuus.

Mida te sellest muudatusest arvate, isegi kui teie ettevõtte hoiustele ei ole sellist tasu kehtestatud?

See on järjekordne katse lahendada süsteemset kriisi hädapäraste vahenditega. Kuna võlal põhinev süsteem on jätkusuutmatu, siis oleks vaja arutada rahasüsteemi aluste üle. Miks on võlal põhinev süsteem parem tagatud rahaga süsteemist? Miks kõiguvad valuurtakursid ja fikseeritakse intresse, selle asemel et lasta intressidel kõikuda ja fikseerida kursid (nii oli 19 sajandil, kui Euroopas oli ligi 100 aastat stabiilsust)?

Loomulikult ei ole viga pankades, vaid olukorra päästmiseks keskpankade ette võetud meetmete allapoole jõudmisega. Tegu on järjekordse inimliku psühholoogilise kaitsemehhanismi ehk eitamisega – sisulisi probleeme isegi ei arutata, rääkimata nende lahendamisest. Loomulikult ei lahenda see meede midagi, küll aga pikendab agooniat ja viib alla inimeste elatustaset. Samas võivad majanduskasvu statistilised numbrid ajutiselt isegi paremaks minna ning börs näidata uusi rekordeid.

Kui see peaks teid puudutama, kas plaanite raha liigutada? Kui jah, siis kuidas? Kui ei, siis kui suure kahju kandmisega arvestate?

Kui see meid puudutaks, siis muidugi hakkaksime raha liigutama, kuid oleme selleteemalised otsused juba ära teinud. Kui tekiks vajadus praegu raha füüsilisse kulda ümber panna, siis kahju sellest ei tekiks, sest füüsilise kulla ost ja müük käivad maailmaturuhinna lähedaselt.

Kas usute, et selline tasu võiks laieneda ka edasi, näiteks miljonist eurost väiksematele summadele, või tähtajalistele hoiustele või hoopis eraklientidele?

Sündmusi ei tasu vaadelda sündmustena, vaid protsessina ajas ja koostoimes teiste sündmustega. Põhjaliku analüüsi korral oleks kirjeldatud selle (negatiivse intressi - toim) mõju majandusele, oleks kirjeldatud eesmärgid, tagasisidemehhanismid, oleks välja toodud soovitud lõpptulemus ja edasised sammud. Kuna selliseid analüüse ma pole kohanud, siis võib oletada, et lappimine jätkub ja protsess laieneb nii eraklientidele, hoiustele kui ka pikemas perspektiivis kõikidele fondidele, ehk raha hakatakse ära korjama sealt, kus teda on.